����Ӱ��

Stella Ernesaks (1909 – 1973) oli üks esimesi kõrgharidusega
naisvõimlemisõpetajaid Eestis. Ta lõpetas Berliini Kehalise Kasvatuse
Ülikooli 1931. aastal. Enne II maailmasõda töötas S. Ernesaks (s.
Merjam) võimlemisõpetajana mitmes ����Ӱ�� haridusasutuses. Ta oli Ernst
Idla, Anna Raudkatsi jt tuntud pedagoogide kõrval üks
võimlemisaktiviste, kes õpetajana andis oma panuse võimlemis- ja
rahvatantsu edendamiseks korraldatud suurürituse Eesti Mängud (1934;
1939) õnnestumisse. Ka propageeris ta isikliku eeskujuga tennisemängu
ning ujumist.

Stella Ernesaksa nimi on ennekõike seotud koolieelse kasvatuse
edendamisega Eestis: ta oli koolieelse kehalise kasvatuse metoodika looja
ja väljaarendaja. Ta koolitas tulevasi lasteaiakasvatajaid ligi
kolmkümmend aastat, tema peamine eesmärk oli kasvatada tervet ja
elurõõmsat põlvkonda. Tema pedagoogilisse pärandisse kuulub 16
avaldatud artiklit omaaegses perioodikas ning esimene omataoline
käsiraamat Eestis „Kehalised harjutused eelkoolieas” (1964). S.
Ernesaks oli esimese lasteaia programmi „Koolieelsest kasvatusest
lasteasutuses” (1968) üks autoreid ning oodatud lektor
��ä����Ի�ܲ���ܰ����ܲ��ٱ��.

Näitus jääb avatuks 20. juunini.

Lisainformatsioon:
Mare Torm
Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur
telefon: 6409222
e-post: mare.torm@tlu.ee