ÌìÃÀÓ°ÊÓ

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Aakdeemilise Raamatukogu Vanaraamatu keskus kutsub reedel, 21. aprillil kl 15 kõiki huvilisi saksakeelsele loengule "Etnograafilis-antropoloogiline fotograafia. Vene vaade Kaukasusele", mille peab TLÃœ baltika stipendiaat, Austria ajaloolane Dominik Gutmeyr (PhD). Ettekanne toimub äsja valminud TLÃœ AR Vanaraamatu keskuse muuseumitoas!

Tegemist on loenguga TLÃœ AR Vanaraamatu keskuse loengusarjast "Uurija baltika lugemissaalis". 

Dominik Gutmeyr on Austria aja- ja kultuuriloolane, kes töötab aprillis 2017 TLÜ ARi kultuuriloolise baltika kogu juures TLÜ baltika stipendiaadina. Austrias töötab Gutmeyr Grazi Ülikoolis Kagu-Euroopa ajaloo ja antropoloogia instituudis. Tema raamat "Borderlands Orientalism or How the Savage Lost his Nobility. The Russian Perception of the Caucasus between 1817 and 1878" ilmus 2016. aastal kirjastuses LIT Verlag.

Gutmeyri uurimisteemaks ÌìÃÀÓ°ÊÓs on etnograafilis-antropoloogiline fotograafia ning selle valguses 19. sajandi Venemaa Kaukasuse käsitlus. 19. sajand ei olnud Gutmeyri sõnul mitte ainult koloniaalse ekspansiooni aeg, vaid ka teadusliku ja tehnilise innovatsiooni ajajärk. "Nende kahe tõsiasja paralleelsus kujundas oluliselt tollase Venemaa vaadet Kaukasuse piirkonnale. Sealjuures mängis just fotograafia olulist rolli, võimaldades täiesti uuenduslikul ja hoopis kiiremal moel luua ülesvõtted eksootilistest ja perifeersetest piirkondadest ja seda mitte ainul maastikest, vaid ka sealsetest inimestest ning nende eluolust."

Kõik huvilised on oodatud! Infot võib edastada võimalike huvilistele.

***

Lühike eestikeelne kokkuvõte Dominik Gutmeyri saksakeelsest ettekandest (saksa keelest eesti keele vahendanud Kairit Kaur):

Dominik Gutmeyr: "Etnograafilis-antropoloogiline fotograafia. Vene vaade Kaukasusele"

19. sajand ei olnud vaid imperialistlik-koloniaalse ekspansiooni, vaid ka teadusliku ja tehnilise innovatsiooni ajastu. Nende kolme teguri paralleelsus mõjutas Venemaa vaadet Kaukasuse regioonile oluliselt. Üheks tehnilise arengu verstapostiks oli fotograafia leiutamine, mis pälvis kohe üleilmset tähelepanu ja uue meediumina näis eriliselt sobilik edastama täpseid muljeid eksotiseeritud perifeeriast. Uus tehnika ei võimaldanud dokumenteerida ja esitleda mitte ainult selle maastike, vaid eelkõige just elanikke. Imperiaalse ekspansiooni, kõige võõra vastu huvitundval ja enese- ja võõrakujutusi üha üksikasjalikumalt eritleval ajastul oli fotograafia teretulnud võimalus heita pilk kaugetele regioonidele ja võõrastele rahvastele, muutudes seeläbi visuaalse kommunikatsiooni keskseks meediumiks. Huvi eksootika vastu ja iha õppida tundma vallutatud territooriume ja alasid, mida Vene impeeriumisse alles lõimiti, käis käsikäes fotograafia leiutamise, kuid ka etnograafia ja antropoloogia esilekerkimisega teaduslike distsipliinidena. Etnograafid-antropoloogid järgisid esimeste fotopioneeride eeskuju ja võtsid kaamera välitöödele kaasa, et toetada oma töid visuaalse materjaliga. Tänu usule fotograafia täpsusse ja trükitehnika tormilisele arengule 19. sajandi lõpul sai piltidele impeeriumi äärealadelt osaks laialdane levik, olgu siis illustratsioonidena teaduslikes aruannetes, illustreeritud ajakirjades, postkaartidel või arvukatel näitustel, mis nii kodu- kui välismaal pidid võimaldama sissevaadet impeeriumi mitmekesisusesse. Kuna fotograafiast sai massimeedium aga alles ajal, kui enamik kujutusi ja narratiive teisest olid juba diskursiivselt kinnistunud, kerkib sellega seoses paratamatult üles küsimusi, millest kesksemad oleksid: 1) milles on äratuntavad järjepidevused ja muutused Kaukasuse ja selle elanike visuaalses instseneerimises või 2) kuivõrd kasutati neid kujutusi nii identiteetide konstrueerimiseks kui ka teadmise produtseerimiseks.