����Ӱ��

Tagasivaates: mis olid sinu ootused Nüüdismeedia magistriõppele ja millist kasu lootsid saada?

Ma arvan, et need ootused ja oodatav kasu olid hästi põimunud. Mul ei olnud mingisuguseid spetsiifilisi ootusi selle õppe osas. Tutvusin õppekavaga veebis ja see tundus okei. Ma tajusin üsna hästi, mida meediauuringute suuna peal õpetati, ja kuna mu enda hariduslik taust pärineb sotsioloogia- ja ühiskonnaõpingutest, siis uurimismeetodite ja käsitletud teooriate poolest oli see rada juba üsna tuttav.

Igatahes, ühel või teisel juhul, minu motivatsioon sisseastumiseks tulenes sellest, et ma olin juba pikalt töötanud meedia valdkonnas. Aga seetõttu, et olin võtnud tööpostilt üpriski korralikult aega maha, kasutasin nüüd Nüüdismeedia õppekava justkui hüppelauana, et jõuda tagasi meediamaailma. Samal ajal oli see ka tõhus võimalus viia oma teadmised n-ö järgmisele tasemele. Ehk siis, kuigi mul oli juba kümmekond aastat praktilisi kogemusi, mõtlesin, et nüüd ma saan veel spetsiifilisema meediahariduse selle kõrvale. Ma arvan, et see oli loodetav kasu, mis põhimõtteliselt ka realiseerus.

Kas oskad mainida mõnda olulisemat märksõna või teemat, mis on sul õpingutest meelde jäänud?

Minu jaoks kõige olulisemad märksõnad olid meedia majandus, digikultuur ja platvormiseerumine ning kõik nendega kaasnev. Ma olin varem töötanud meedias veebiarenduse ja digipoole peal, seepärast ma ei olnud seda valdkonda niimoodi mõtestanud ega käsitlenud. Samas tean ma inimesi, kelle jaoks kõige tugevam ahhaa-efekt tuli filmikultuuri või kultuurianalüüsi kursustelt.

Tegelikult arvan, et need kolm Nüüdismeedia põhisammast ongi meedia ja majandus, meedia innovatsioon ja siis see uus meedia, mida võib paremini käsitleda läbi platvormide ning sotsiaalmeedia toimimise. Nendest läbipõimunud ja terviklik käsitlus oli minu jaoks kõige olulisem ja see on edasistes igapäevastes tegevustes säilitanud minu põhifookuse.

Kas sinu meelest oli õppekava teoreetiline osa enam-vähem võrdne praktilise küljega?

Meediauuringute pool on arusaadavalt selline teoreetilisem. Selle mooduli praktiline pool on seotud rohkem erinevate uurimismeetodite tundmaõppimisega. Mulle tundub, et seal ei tundu üldse loogiline mingit muud praktikat juurde võtta. Õppekava pole muidugi täiesti fikseeritud, nii et õpilastel oli võimalik õppida soovi korral midagi teistsugust läbi valikainete. Seega, vastus on “jah”.

Kuivõrd on BFM-i Nüüdismeedia magistriõpe aidanud kaasa sinu edasisele töökarjäärile?

Absoluutselt on aidanud. Nagu ma ütlesin juba alguses, et üks minu eesmärk oli meediahariduse pinnalt järgmine samm astuda. Seda rolli ta täitis. Praegu olen ERR-is digimeedia analüütik, vahepeal olin toimetaja jne. Tegelikult olen ka doktorantuuris, minu puhul üks ei oleks võimalik ilma teiseta, eks ole. Ma nüüd ei väida, et doktorantuur oli nagu ainuvõimalik valik. Kindlasti polnud see mul eesmärk. Aga hetkel jah, see profiil või kombinatsioon, mida ma praegu teen nii ERR-is kui doktoritöö mõttes, ei oleks üldse võimalik ilma selle nüüdismeedia magistriõppeta. Minu puhul on need seosed hästi selged ja enesestmõistetavad. Võib-olla ma siiski töötaksin meedia valdkonnas, kusagil suvalises meediamajas, aga ma kindlasti ei tegeleks sellisel analüütilisel tasemel nagu oma praeguses töökohas. Ilma selle magistriõppeta ei oleks see võimalik – mul puuduksid teadmised ja oskused seda kõike teha.

Mis on sinu arvates see lünk, mida Nüüdismeedia magistriõpe peaks tänasel tööturul katma?

Ma mõtlen, et lõpetajad võiksid meediamajades olla need, kes neid kolme sfääri (meedia majandust, digikultuuri ja uut meediat) suudavad tugevalt selles valdkonnas integreerida. Ma ei tea küll ühtegi teist niisugust programmi Eestis, mis seda valdkonda nii hästi kokku võtaks ja selles mõttes pakuks kompetentseid spetsialiste tänapäeva meediaettevõtetele. Noh, iseasi, paljud neist nagu jõuavad nendele positsioonidele, aga ma arvan, et see on kindlasti kõige olulisem ja tugevam külg selle õppekava juures.

Kellele soovitaksite Nüüdismeedia magistriõpet?

Ma arvan, et seda meediauuringute poolt ma soovitan kindlasti uurimishuviga inimesele, kelle huvi ei piirdu ainult meediaga. Et seal peab olema mingi laiem huvi ka ühiskonna vastu, kuna need teemad, näiteks meedia mõju ühiskonnas laiemalt, on õppekavas täitsa olemas, nad võib-olla ei paista välja sellisena, aga nad rõhutavad seda mõtet vägagi järjekindlalt. Seega, sobival kandidaadil peaks olema soov mitte ainult mõista ühiskonda ja protsesse, mis selles toimub, vaid ka spetsiifilisemate meedia liikide analüüsimiseks. Ideaalsel kandidaadil on huvi mõlema vastu. Nüüdismeedia magistriõpet soovitan eriti nendele, kes juba meedias midagi teevad, võib-olla midagi väga praktilist, võib-olla mingi projektijuhi või keskastmejuhi positsioonil. See hulk erinevaid inimesi erinevate kogemustega on juba iseenesest väga rikastav nähtus meie ühiskonnas. Ma arvan, et meil praktiliselt ei olnud selliseid inimesi, kes tulid kooli ilma tööalaste kogemusteta. Võib-olla mingi üks või kaks, aga enamikul oli vähemalt mingi kommunikatsiooni, turunduse või siis muu laiemalt meediaga tegelev taust.