Alphonso Lingise avalik loeng
24.07.2009 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Maailmakuulsa kirjanik ja filosoof esineb Ӱ Ülikoolis ettekandega
"Violence and Splendor“ ("Vägivald ja sära"), analüüsides, mida
tähistab kollektiivse soorituse mõiste. Loengus toob Lingis
näidetena väljas muuhulgas Rio de Janeiro karnevali ja Hageni mäe show
Paapua-Uus Guineas. Lingist on saatnud laialdane edu avalike loengute
pidajana tänu nii tema kaasahaaravale kirjutamisstiilile kui ka loengute
etenduse-laadsele kunstilisele atmosfäärile. Alphonso Lingis (sündinud
23. novembril 1933 Crete´s, Illinoisi osariigis) on Ameerika filosoof,
kirjanik ja tõlkija, hetkel Pennysylvania Riikliku Ülikooli filosoofia
emeriitprofessor. Ta on spetsialiseerunud fenomenoloogiale,
eksistentsialismile, kaasaegsele filosoofiale ja eetikale.Lingis õppis
Chicagos Loyola Ülikoolis, seejärel jätkas kraadiõpinguid Belgia
kuulsas Leuveni Ülikoolis. Tema doktoritöö, kirjutatud
silmapaistva õpetlase Alphonse de Waelhens´i juhendamisel, on arutelu
Prantsuse fenomenoloogidest Merleau-Ponty´st ja Sarte´st.
Ühendriikidesse naastes liitus Lingis Pittsburghi Duquesne´i Ülikooli
õpetajaskonnaga, kus ta kiirelt omandas silmapaistvaima Merleau-Ponty ja
Levinase tõlkija reputatsiooni. 1960ndate keskel asus ta tööle
Pennsylvania Riiklikku Ülikooli, kus töötas usinalt oma tõlkeprojektide
kallal ja avaldas arvukalt filosoofia ajaloo teemalisi teadusartikleid. Sel
perioodil sai alguse ka tema maailmarändamine, mis jätab sügava jälje
kogu tema tööle.Lingise debüüt raamatukirjanikuna leidis aset 1982.
aastal teosega ,,Excesses” ("Liialdused”). See teos ühendab
antropoloogilised tegevuspaigad lugematute viidetega filosoofia ajaloole
ning tähistab autori küpse vaheldumisi lüürilise ja sünge
kirjutamisstiili algust. Oma kõige süstemaatilisema teosega "The
Imperative”,1998 ("Imperatiiv”), pakub Lingis välja originaalse
fenomenoloogia kriitika teooria. Tema seisukoht on, et fenomenoloogias
domineerib liigne holism, ületähtsustakse kõikide maailma regioonide ja
objektide omavahelist seost. Vastukaaluks arvab Lingis, et maailm koosneb
arvukatest iseseisvatest ja teineteist välistavatest tasemetest, millega
inimesed peavad oma arusaamad ja ideed sobitama. Samuti väidab ta,
et fenomenoloogias domineerib gestaltpsühholoogia mudel, kus kujundid
ilmuvad mingil taustal. Sulatades kokku Merleau-Ponty taju fenomenoloogia
Levinase eetikaga, kaitseb Lingis seisukohta, et eetilised imperatiivid
tulevad mitte ainult teistelt inimestelt, vaid ka loomadelt, taimedelt ning
isegi elututelt objektidelt.Lingist on saatnud laialdane edu avalike
loengute pidajana tänu nii tema kaasahaaravale kirjutamisstiilile kui ka
tema loengute etenduse-laadsele kunstilisele atmosfäärile. Avalikele
loengutele ilmub ta tavaliselt kostümeeritult või kõneleb kummalise
taustamuusika või ka lindistatud karjete saatel, tihtipeale täielikus
pimeduses. Oma Pennsylvania Riikliku Ülikooli päevil oli ta klassikalise
ülikoolilinna hästituntud kuulsus, kes tervitas üliõpilasi oma
kummalises kodus, mis oli täidetud haruldaste lindude, ohtlike kalade ja
putukatega ning arvukate kolmanda maailma artefaktidega. Sel perioodil
nihkusid tema reisid Euroopast areneva maailma suunas, eriliste
tugipunktidega Bangkokis ja Rio de Janeiros ning hiljem Aafrikas. Viimastel
aastatel on ta ka uuendanud kontakte oma esivanemate pärandiga, olles
saavutanud tähtsuse Leedus. Olles nüüdseks Pennsylvania Riiklikus
ÜǴDZ erus, elab Lingis Baltimore´i lähedal, kus ta jätkab oma
varsasematele töödele sarnaste raamatute kirjutamist. Tema teoseid on
tõlgitud muuhulgas ka prantsuse ja türgi keelde. 2004. a. kevadel
hakati õpetama esimest ülikoolikursust Lingisest Towsoni Ülikoolis
Marylandis, seda õpetas Wolfgang W. Fuchs, teose "Encounters with
Lingis", 2003 ("Kohtumised Lingisega") kaasautor.Alphonso Lingise loeng on
üks osa suveülikooli kursusest: „Igapäevaelu – multidistsiplinaarsed
perspektiivid“. Kursus otsib vastuseid küsimustele, millised on
mõistega „igapäevaelu“ seotud erinevad lähenemisviisid ning kuidas
need on aja jooksul muutunud. Mis loob igapäevase? On see banaalne, ilmne,
tavaline, alaline? Kas inimene otsib ka igapäevaelust alati midagi uut ja
eksootilist? Mis juhtub, kui midagi juhtub? Neile ja teistele küsimustele
otsib Alphonso Lingis vastust oma avalikus loengus "Violence and
Splendor".Lisainformatsioon:Piret Peiker, piret.peiker@tlu.ee
"Violence and Splendor“ ("Vägivald ja sära"), analüüsides, mida
tähistab kollektiivse soorituse mõiste. Loengus toob Lingis
näidetena väljas muuhulgas Rio de Janeiro karnevali ja Hageni mäe show
Paapua-Uus Guineas. Lingist on saatnud laialdane edu avalike loengute
pidajana tänu nii tema kaasahaaravale kirjutamisstiilile kui ka loengute
etenduse-laadsele kunstilisele atmosfäärile. Alphonso Lingis (sündinud
23. novembril 1933 Crete´s, Illinoisi osariigis) on Ameerika filosoof,
kirjanik ja tõlkija, hetkel Pennysylvania Riikliku Ülikooli filosoofia
emeriitprofessor. Ta on spetsialiseerunud fenomenoloogiale,
eksistentsialismile, kaasaegsele filosoofiale ja eetikale.Lingis õppis
Chicagos Loyola Ülikoolis, seejärel jätkas kraadiõpinguid Belgia
kuulsas Leuveni Ülikoolis. Tema doktoritöö, kirjutatud
silmapaistva õpetlase Alphonse de Waelhens´i juhendamisel, on arutelu
Prantsuse fenomenoloogidest Merleau-Ponty´st ja Sarte´st.
Ühendriikidesse naastes liitus Lingis Pittsburghi Duquesne´i Ülikooli
õpetajaskonnaga, kus ta kiirelt omandas silmapaistvaima Merleau-Ponty ja
Levinase tõlkija reputatsiooni. 1960ndate keskel asus ta tööle
Pennsylvania Riiklikku Ülikooli, kus töötas usinalt oma tõlkeprojektide
kallal ja avaldas arvukalt filosoofia ajaloo teemalisi teadusartikleid. Sel
perioodil sai alguse ka tema maailmarändamine, mis jätab sügava jälje
kogu tema tööle.Lingise debüüt raamatukirjanikuna leidis aset 1982.
aastal teosega ,,Excesses” ("Liialdused”). See teos ühendab
antropoloogilised tegevuspaigad lugematute viidetega filosoofia ajaloole
ning tähistab autori küpse vaheldumisi lüürilise ja sünge
kirjutamisstiili algust. Oma kõige süstemaatilisema teosega "The
Imperative”,1998 ("Imperatiiv”), pakub Lingis välja originaalse
fenomenoloogia kriitika teooria. Tema seisukoht on, et fenomenoloogias
domineerib liigne holism, ületähtsustakse kõikide maailma regioonide ja
objektide omavahelist seost. Vastukaaluks arvab Lingis, et maailm koosneb
arvukatest iseseisvatest ja teineteist välistavatest tasemetest, millega
inimesed peavad oma arusaamad ja ideed sobitama. Samuti väidab ta,
et fenomenoloogias domineerib gestaltpsühholoogia mudel, kus kujundid
ilmuvad mingil taustal. Sulatades kokku Merleau-Ponty taju fenomenoloogia
Levinase eetikaga, kaitseb Lingis seisukohta, et eetilised imperatiivid
tulevad mitte ainult teistelt inimestelt, vaid ka loomadelt, taimedelt ning
isegi elututelt objektidelt.Lingist on saatnud laialdane edu avalike
loengute pidajana tänu nii tema kaasahaaravale kirjutamisstiilile kui ka
tema loengute etenduse-laadsele kunstilisele atmosfäärile. Avalikele
loengutele ilmub ta tavaliselt kostümeeritult või kõneleb kummalise
taustamuusika või ka lindistatud karjete saatel, tihtipeale täielikus
pimeduses. Oma Pennsylvania Riikliku Ülikooli päevil oli ta klassikalise
ülikoolilinna hästituntud kuulsus, kes tervitas üliõpilasi oma
kummalises kodus, mis oli täidetud haruldaste lindude, ohtlike kalade ja
putukatega ning arvukate kolmanda maailma artefaktidega. Sel perioodil
nihkusid tema reisid Euroopast areneva maailma suunas, eriliste
tugipunktidega Bangkokis ja Rio de Janeiros ning hiljem Aafrikas. Viimastel
aastatel on ta ka uuendanud kontakte oma esivanemate pärandiga, olles
saavutanud tähtsuse Leedus. Olles nüüdseks Pennsylvania Riiklikus
ÜǴDZ erus, elab Lingis Baltimore´i lähedal, kus ta jätkab oma
varsasematele töödele sarnaste raamatute kirjutamist. Tema teoseid on
tõlgitud muuhulgas ka prantsuse ja türgi keelde. 2004. a. kevadel
hakati õpetama esimest ülikoolikursust Lingisest Towsoni Ülikoolis
Marylandis, seda õpetas Wolfgang W. Fuchs, teose "Encounters with
Lingis", 2003 ("Kohtumised Lingisega") kaasautor.Alphonso Lingise loeng on
üks osa suveülikooli kursusest: „Igapäevaelu – multidistsiplinaarsed
perspektiivid“. Kursus otsib vastuseid küsimustele, millised on
mõistega „igapäevaelu“ seotud erinevad lähenemisviisid ning kuidas
need on aja jooksul muutunud. Mis loob igapäevase? On see banaalne, ilmne,
tavaline, alaline? Kas inimene otsib ka igapäevaelust alati midagi uut ja
eksootilist? Mis juhtub, kui midagi juhtub? Neile ja teistele küsimustele
otsib Alphonso Lingis vastust oma avalikus loengus "Violence and
Splendor".Lisainformatsioon:Piret Peiker, piret.peiker@tlu.ee