info

Akadeemiline konkurss

Filmi ja televisiooni andmete analüüsi teadur

 

Ӱ Ülikool on välja kuulutanud avaliku konkursi tenuurisüsteemi info- ja andmeteaduse professori ametikoha täitmiseks. Eesmärgiga toetada vastava teadus- ja õppevaldkonna eestvedajaks kujunemist Ӱ Ülikoolis alustab valituks osutunud kandidaat töötamist tenuurisüsteemi professori ametikoha I karjääriastmel (kaasprofessor) ning liigub ametikoha II karjääriastmele (professor) läbi atesteerimise. Ametikoht täidetakse 1. jaanuarist 2023. Lepingu alguse kuupäeva osas ollakse paindlikud ning see lepitakse kokku konkursivõitjaga. 

Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 5. septembril 2022 (kaasa arvatud).

Ametikoht: Info- ja andmeteaduse kaasprofessor (tenuurisüsteemi professori I karjääriaste)
Akadeemiline üksus: digitehnoloogiate instituut
Akadeemiline suund: ametikoht kuulub infoteaduste akadeemilisesse suunda

Akadeemilise tegevuse valdkonna kirjeldus
Professorilt eeldatakse, et ta keskenduks õppe-, teadus- ja arendustegevuses info- ja andmeteadusele ning et tal oleks pädevus nii infoteaduses kui ka andmeteaduses. Professori tegevuse üks eesmärk on suurendada avaliku sektori organisatsioonide (näiteks raamatukogud, muuseumid, arhiivid, valitsus- ja meditsiiniasutused) võimekust tõhusaks info- ja andmehalduseks. Professor juhib ka andmetel põhinevate otsuste tegemist toetavate tarkvaravahendite väljatöötamist.

Digitehnoloogiate instituudi kirjeldus
Infoteadused on praegu üks digitehnoloogiate instituudi akadeemilisi suundi. Teised instituudi akadeemilised suunad on rakendusinformaatika, inimese ja arvuti interaktsioon, matemaatika ja matemaatika didaktika ning haridustehnoloogia. Infoteaduste akadeemiline suund keskendub teadus- ja õppetegevuses digitaalsete raamatukogude arendamisele, info- ja teadmusjuhtimisele, info-, meedia- ja digipädevuse arendamisele, digitaalse kultuuripärandi haldamisele, elektroonilisele andme- ja dokumendihaldusele ning elektroonilisele kirjastamisele. Infoteaduste akadeemiline suund pakub bakalaureuseõppekava infoteaduses, magistriõppekava infoteaduses ning on kaasatud haridustehnoloogia magistriõppekava, avatud ühiskonna tehnoloogiate magistriõppekava ja infoühiskonna tehnoloogiate doktoriõppekava õpetamisesse. 

Ametikoha strateegiline tähtsus  
Valdkonna seotus Ӱ Ülikooli, Eesti ja Euroopa arenguprioriteetidega: informatsioon ja andmed on kriitilised edutegurid tänapäeva infoühiskonnas ning ükski tegevusvaldkond ei saa hakkama ilma andmete ja informatsiooni haldamise teadmiste ja oskusteta. Mitmed rahvusvahelised (nt Euroopa andmestrateegia, LIBERi strateegia 2018–2022) ja riiklikud strateegiad on rõhutanud juurdepääsu andmetele ja informatsioonile ning tõhusat infojuhtimist säästva majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse arengu võtmetegurina. Ilma asjakohase informatsioonita on võimatu tõhusalt toimida üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonnana. Alates 2014. aastast on Euroopa Komisjon (EK) astunud samme, et hõlbustada andmepõhise majanduse arengut. Euroopa digiühiskonna strateegia (2020) hõlmab Euroopa andmestrateegiat, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit (EL) andmepõhise ühiskonna liidriks. EK on selle andmestrateegia osana teinud ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa andmehalduse kohta (2020). Sellel määrusel on oluline roll EL juhtpositsiooni tagamisel ülemaailmses andmemajanduses. Eestis sõnastas Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus” (ATKRR) (Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud 16. mail 2013) vajaduse võtta suund dokumendihalduselt terviklikule infohaldusele. Sellest lähtuvalt seab “Eesti infoühiskonna arengukava 2020” üheks prioriteediks rakendada avalikus sektoris terviklikku infohaldust. 2021. aasta oktoobris esitas valitsus Riigikogule kinnitamiseks Eesti digiühiskonna arengukava kuni aastani 2030. Dokumendis rõhutatakse vajadust parandada info- ja andmehalduse kvaliteeti ja sellega seotud pädevusi. Info- ja andmehaldus toetab arukamat valitsemist, mis aitab toime tulla erinevate teabekanalite ja -voogudega. Selle dokumendi üks olulisemaid suundi, mis võimaldab teha arenguhüpet ja tagab digiriigi jätkusuutlikkuse, on andmepõhine valitsemine ja andmehaldus, mis on otseselt seotud info- ja andmeteadusega. Dokument näeb ette suurendada avaliku sektori asutuste andmeanalüütilist suutlikkust, sealhulgas suurendada info- ja andmehaldusealast teadlikkust ja oskusi ning luua ja pakkuda nii õigusruumi kui ka infohalduseks vajalikke vahendeid. Lisaks on rõhutatud infoportaalide rolli, mis pakuvad lihtsat ja turvalist juurdepääsu andmetele ja informatsioonile, kasutajakeskseid infoteenused ja eri valdkondades loodud informatsiooni tulemuslikku kasutamist. Seega on tõhus andme- ja infojuhtimine tänapäeva ühiskonnas äärmiselt oluline. Ӱ Ülikooli arengukava aastateks 2020–2022 kohaselt aitab Ӱ Ülikool kaasa infoühiskonna uuenduslike rakenduste väljatöötamisele ja digitaalse meediakultuuri juurutamisele eri eluvaldkondades. Digitaalse meediakultuuri olulised komponendid on informatsiooniga seotud pädevused (andme-, info-, meedia- ja digipädevus). Seetõttu tõstetakse arengukavas esile digipädevuse ja meediaga seotud pädevuste arendamist. Info- ja andmeteaduse professuur panustab oluliselt infokultuuri valdkonda ning on tihedalt seotud Ӱ Ülikooli digitaalse ja meediakultuuri fookusvaldkonnaga.

Ӱ Ülikooli praegused tugevused planeeritava professuuri valdkonnas: infoteaduse õpetamine Ӱ Ülikoolis on toimunud alates 1965. aastast. Ӱ Ülikool on nüüdseks kujunenud ainsaks raamatukogu- ja infoteadusealast tasemeõpet pakkuvaks ülikooliks Eestis. 2017. aastal toimunud infoteaduse õppekavade rahvusvahelise hindamise kohaselt on Ӱ Ülikoolil piisav teadus- ja õpetamisvõimekus infoteaduse valdkonnas.

Professuuri strateegiline olulisus instituudis ning seotus teiste planeeritavate uue karjäärimudeli ametikohtadega, sh tenuurisüsteemi ametikohtadega tenuuri ja mittetenuuri ametikohtadega: Eesti ülikoolides ei ole praegu info- ja andmeteaduse professuuri. Digitehnoloogiate instituudis on see valdkond oma interdistsiplinaarse olemuse tõttu tihedalt seotud kõigi teiste akadeemiliste suundadega. Näiteks aitavad info- ja andmeteaduse uuringud kaasa haridustehnoloogia akadeemilise suuna arengule, toetades andmepõhise otsustamise kultuuri levikut hariduses ja infoga seotud pädevuste (nt andme-, info-, meedia- ja digipädevuse) arendamist hariduses elukestva õppe kontekstis. Andmete mahu ja heterogeensusega seotud ülesanded muudavad põhjalikult seda, kuidas kasutajad on vastastoimes andmete ja informatsiooniga, kuidas andmeid ja informatsiooni visualiseeritakse, milliseid algoritme on vaja andmeteaduse tulemuste mõistmise ja tõlgendamise toetamiseks, kuidas otsuseid vastu võetakse ja kuidas kasutajatelt tagasisidet saadakse ja neid kaasatakse. Seetõttu on oluline integreerida inimese ja arvuti interaktsiooni akadeemiline suund tihedalt info- ja andmeteadusega. Väga suured andmemahud ja andmeedastuskiirus ning väga suur kasutajate arv nõuab uusi süsteeme ja uusi algoritme ning koostööd rakendusinformaatika akadeemilise suunaga. Vaja on uusi süsteemi arhitektuure, mis võimaldaksid juurdepääsu ja kommunikatsiooni heterogeensete ja ebaregulaarsete andmehulkadega. Matemaatika on andme- ja infotöötluse valdkonnas väga oluline, kuna aitab kaasa mustrite tuvastamisele ja algoritmide loomisele. Statistikamõistete ja tõenäosusteooria mõistmine on olulise tähtsusega algoritmide rakendamiseks andmeteaduses. Info- ja andmeteaduse professuur on tihedalt seotud digipöörde uurimisrühmaga, kuna arukas infojuhtimine on digipöörde oluline komponent. Kuna professuur keskendub eelkõige info- ja andmeteadusele, ei kattu see teiste tenuuriametikohtadega. Info- ja andmeteaduse professuur aitab kaasa info- ja andmekultuuri arengule ning on seetõttu seotud Ӱ Ülikooli digi- ja meediakultuuri fookusvaldkonnaga.

Kandidaadile esitatavad nõuded (sh erialane kogemus)
Avaliku konkursiga täidetava tenuurisüsteemi professori ametikohale kandideerija peab vastama vähemalt ametikoha I karjääriastme (kaasprofessor) nõuetele, mis on kehtestatud töösuhete eeskirja lisas nr 2 ning kirjeldatud sama eeskirja lisas nr 9 ja 10, sh: 

  • peab kandidaadil olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
  • kui isik on vahetult enne ülikooli professori ametikohale kandideerimist töötanud vähemalt viis aastat professorina, peab tema (kaas)juhendamisel olema viimase viie aasta jooksul kaitstud vähemalt üks doktoritöö.

Akadeemilise tegevuse nõuded

  • silmapaistev teadustöö ja teadusuuringute publitseerimise kogemus ning märkimisväärsed teadmised infoteaduse ja andmeteaduse valdkonnas;
  • kogemus teadusprojektide koordineerimisel ning rahvusvaheliste konverentside ja töötubade korraldamisel;
  • suutlikkus hankida teadusuuringute jaoks riiklikku või rahvusvahelist rahastust;
  • kuuluvus rahvusvahelistesse kutse- ja/või teadusorganisatsioonidesse, eksperdirühmadesse, ajakirjade ja teadusväljaannete toimetuskolleegiumitesse, rahvusvaheliste konverentside programmikomiteedesse;
  • märkimisväärne pedagoogiline kogemus õpetamisel ja juhendamisel;
  • kogemus väljapoole suunatud teavitustegevuste organiseerimisel;
  • kogemus rahvusvaheliste õppekavade väljatöötamisel, arendamisel ja koordineerimisel;
  • kandidaadilt eeldatakse juhtimiskogemust ja kompetentsi selles valdkonnas.

Keeleoskuse nõuded

  • inglise keel õppe- ja teadustöö läbiviimiseks vajalikul tasemel;
  • eesti keelt mitteoskavalt töötajalt eeldatakse, et ta asub tööle asumisel omandama eesti keele oskust ning saavutab kolme aasta jooksul keeleoskuse tasemega B1 ning viie aasta jooksul tasemega B2 võrreldaval tasemel, et institutsionaalse arendustegevuse ja administratiivtööga seotud ülesandeid oleks võimalik täita eesti keeles.

ööüԻ
Üldised töökohustused on kindlaks määratud Ӱ Ülikooli töösuhete eeskirja lisades 1, 2 ja 10. ööüԻ jagunevad ligikaudu järgmiselt: 1) teadus- ja arendustegevus – 55%, 2) õppetegevus – 30%, 3) ühiskondlik ja institutsionaalne tegevus – 15%.

Konkreetsed ülesanded:

  • panustamine digitehnoloogiate instituudi teiste akadeemiliste suundade, aga samuti ülikooli teiste instituutide arendamisse info- ja andmeteaduse valdkonnas;
  • regulaarsete info- ja andmeteaduse teadusseminaride läbiviimine;
  • panustamine info- ja andmeteaduse uurimisrühma jätkusuutlikkusse (sh rahvusvaheliste uurimistoetuste taotlemine).

ööǴǰܲ: 1,0 (40 tundi nädalas)
ööٲ:  Vastavalt Ӱ Ülikooli töötasustamise eeskirjale. ööٲ osas räägitakse läbi instituudi direktoriga. Lisaks töötasule on tenuuriprofessorile ette nähtud väikeses mahus toetus, mida tenuuriprofessor saab käsutada.
Asukoht: Tallinn
Töölepingu algus: Ametikoht täidetakse 1. jaanuarist 2023. Lepingu alguse kuupäeva osas ollakse paindlikud ning see lepitakse kokku konkursivõitjaga. 

Akadeemiline üksus:

Ӱ Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

 

Akadeemilise tegevuse valdkonna kirjeldus: filmi ja televisiooni andmete analüüs

 

Ametikoha üldkirjeldus

 

Filmi ja televisiooni andmete analüüsi teadur töötab koos professor Indrek Ibruse ja projekti "Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad" () uurimisrühmaga. Teadur rakendab andmeteaduse meetodeid, et uurida, kuidas luuakse väärtust filmi- ja televisiooniprofessionaalide ja institutsioonide võrgustikes või kuidas meedia sisu või teenuste kasutajad tajuvad ja tarbivad loodud väärtusi. Teadur teeb koostööd partnerasutuste, sealhulgas meediasektori alustavate ettevõtete, filmitööstuse andmebaaside ja avalik-õiguslike ning kommertsringhäälingute andmetega. Ametikoht hõlmab koostööd partnerinstitutsioonidega, nende andmebaaside arendustöö konsulteerimist, saadud andmekogumite puhastamist, andmeanalüüsi teostamist, teadusartiklite kirjutamist ja osalemist teaduskonverentsidel.

Ametikoha täitmise eesmärk ja finantseerimine

 

Ametikohta rahastatakse valdavalt professor Indrek Ibruse tenuurifondist, väiksemas mahus Horisont Euroopa projektist CresCine. Ametikoha loomine on vajalik, et efektiivsemalt täita nii CresCine’i kui ka projekti “Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad” eesmärke ning edendada meediainnovatsiooni professuuri teadustööd uuendusliku fookusega väärtuse kontseptsioonil meediainnovatsiooni protsessides. 

 

 

Kandidaadile esitatavad nõuded

Kandidaat peab vastama töösuhete eeskirja lisas nr 5 toodud teaduri ametikoha nõuetele. 

Edukal kandidaadil on doktorikraad erialal, mis on lähedalt seotud ametikoha kirjelduses toodud teemadega.

 

ööüԻ

 

Koormus: 1,0 Koormus jaotub teadustegevuse (85%), õppetöö (10%) ning ühiskondliku ja institutsionaalse tegevuse vahel (5%) vastavalt TLÜ töösuhete eeskirjale.

ööٲ: kokkuleppel

Töö tegemise asukoht: Tallinn

Töölepingu kestus: 2 aastat

 

 

 

 

 

 

Kandideerimine

 

Tenuurisüsteemi professori ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursil osalemiseks esitada 5. septembriks 2022 (kaasa arvatud) :

  • allkirjastatud avaldus-motivatsioonikiri, kus muuhulgas kirjeldatakse kandidaadi töökogemuse seost väljakuulutatud ametikohaga. Motivatsioonikirja koostamisel arvestada Ӱ Ülikooli tenuurisüsteemi professorile seatud ootustega seoses õppe-, teadus- ja arendus- või loometegevuse ning ühiskondliku ja institutsioonilise tegevusega, vt motivatsioonikirja vorm;
  • elulookirjeldus, kus lisaks üldistele andmetele (kontaktandmed, haridus- ja töökogemus) esitatakse tõendatud andmed erialase kogemuse kohta, vt CV vorm, sh teaduspublikatsioonide loetelu;
  • teadus- ja õppetöö tegevuskava, vt tegevuskava vorm;
  • ametikohal nõutavat kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja selle lisade koopiad;
  • kandidaadi valikul kuni viie esindusliku teaduspublikatsiooni täisteksti link või selle võimatuse korral fail;
  • dokumendid ja materjalid muude teadmiste ja oskuste tõendamiseks juhul, kui ametikirjelduses on esitatud vastavaid nõudeid või kandidaat neid oluliseks peab.

Kandideerimisdokumendid esitada inglise keeles. 

Konkursi ajakava ja valimiste protseduur

 

Tenuurisüsteemi professorite ametikohad täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras, võttes aluseks TLÜ töösuhete eeskirjas (§ 9-20) reguleeritud protseduuri, mis hõlmab järgmisi etappe:

Aeg Tegevus
15. märts 2022 Rektor kuulutab välja avaliku konkursi tenuurisüsteemi ametikohtade täitmiseks.
5. september 2022 Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg.
September 2022 Tenuurikomisjon hindab kandidaatide ametinõuetele vastavust ning teeb eelvaliku ja määrab parimad kandidaadid, kellega hindamisprotsessi jätkatakse.
Oktoober-november 2022 Väliseksperdid hindavad kandidaate ning esitavad instituudi valimiskomisjonile võrdleva ja põhjendatud hinnangu. 
November 2022 Toimuvad kandidaatide avalikud loengud (Venia Legendi) ja kohtumised kandidaatidega. Akadeemiline üksus, kus valitav ametikoht asub, võtab kandidaatidega ühendust, et kokku leppida avalike loengute ja kohtumiste üksikasjad.
Detsember 2022 Instituudi valimiskomisjon koostab esitatud kandideerimisdokumentide, eksperthinnangute, avalike loengute ja kandidaatidega kohtumise põhjal kokkuvõtte iga kandidaadi kohta, mis edastatakse instituudi nõukogule seisukoha võtmiseks.
Detsember 2022 Instituudi nõukogu esitab seisukoha kandidaatide kohta, mis edastatakse koos kandideerimisdokumentidega, eksperthinnangutega ja valimiskomisjoni kokkuvõttega senatile. 
Detsember 2022 või jaanuar 2023 Professori valimine ülikooli senatis

Personaliosakond annab igale kandidaadile tagasisidet konkursi ja valimiste tulemuste kohta hiljemalt kahe nädala jooksul otsuse tegemisest.  

 

 

Lisainfo: korralduslikud küsimused konkurss@tlu.ee; väljakuulutatud ametikohta puudutavad küsimused digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak, peeter.normak@tlu.ee