����Ӱ��

Ühiskonnateaduste instituudi (ÜTI) 10. aastapäeva tähistamiseks toimub 13.–14. novembril ����Ӱ�� Ülikoolis konverents „Väikeriigi väljakutsed segastel aegadel”, mis toob kokku teadlased, poliitikakujundajad ja praktikud, et arutleda väikeriigi rolli ja vastutuse üle muutuvas maailmas. Konverentsile on oodatud kõik huvilised ning osalejaks saab registreeruda siin.

Indrek Grauberg rõhutab, et ühiskonnateaduste instituudi edu toetub kolmele omavahel tihedalt seotud sambale: õppetegevusele, teadustegevusele ja panusele ühiskonna arengusse. „Need kolm on lahutamatud. Üliõpilased õpivad meie juures mitte ainult teooriat, vaid ka seda, kuidas teadmisi rakendada ühiskonna ja riigi arengu heaks. Teadus ja õpe on ühendatud ning mõlemat toetab meie soov luua ühiskondlikku väärtust,” ütleb ta. Instituudi teadlased osalevad rahvusvahelistes koostööprojektides ning rakendavad oma teadmisi ühiskonna arengu toetamiseks. Samuti tehakse koostööd riigiasutuste, omavalitsuste ja ettevõtetega, et teadustulemused jõuaksid reaalse mõju ja kasutuseni. „Meie eesmärk on, et ülikool ei oleks suletud elevandiluutorn, vaid ühiskonna aktiivne partner,” rõhutab Grauberg.

Kõrgharidus on ka erahuvi

Oluliseks osaks instituudi arengust on olnud ka stabiilse ja mitmekesise rahastuse tagamine. Graubergi sõnul on tema missioon ÜTI juhina olnud seista selle eest, et kõrghariduses oleks piisavalt ressursse, et arendada nii õppe- kui ka teadustegevust. ÜTI rahastus on üles ehitatud kolmele sambale: riiklik tegevustoetus ehk maksumaksja panustatav osa, erakapitalil põhinev osa ehk õppemaksud ning instituudi võimekus taotleda teadusrahastust konkurentsi tingimustes. „Loomulikult on riiklik rahastamine kõrghariduse kestlikkuse seisukohalt äärmiselt oluline – riik peabki Eesti kõrgharidust ja oma ülikoole prioriteediks pidama,” märgib Grauberg. „Samas, tuginedes oma erakõrghariduslikule taustale, arvan, et kõrgharidus ei ole mitte ainult avalik, vaid ka erahuvi. Ülikool kasvatab inimvara kompetentsi, mis aitab muuta ühiskonda edukamaks ja konkurentsivõimelisemaks, ent samal ajal tõstab see ka õppijate isiklikku elukvaliteeti.”

Ühiskonnateaduste instituudis peetakse oluliseks, et teadmised ja praktilised oskused käiksid käsikäes. Üliõpilased osalevad uurimisprojektides, analüüsivad ühiskondlikke protsesse ning arendavad oskusi, mis teevad neist konkurentsivõimelised nii avalikus sektoris, ettevõtluses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. „Teaduspõhisus tähendab meie jaoks, et õppimine ei piirdu õpikutes loetuga. Me õpetame mõtlema, küsima ja argumenteerima. Meie rektor professor Tõnu Viik on öelnud: ülikool on elumuutev õpikogemus. Ülikool on koht, mis aitab kujundada inimese intellektuaalset ja professionaalset identiteeti,” lisab Grauberg. 

„Pean õigeks lähenemiseks, et teaduses ja ülikoolide vahel, aga ka valdkondade sees toimub konkurents. See on ääretult oluline. Kui lubame endale ainult ühe kompetentsikeskuse, on oht, et langeme mugavustsooni, mis lõpuks pärsib meie kõigi arengut,” tõdeb Grauberg. „Teaduses on täiesti tavaline koolkondade vaheline konkurents, sellest peetakse lugu – näiteid võib tuua õigusteadusest, riigiteadustest ja politoloogiast, sotsioloogiast jne. Mitme kompetentsikeskuse olemasolu on oluline Eesti kõrghariduse ja teaduse arengu seisukohalt tervikuna.”

Põlvkondade vaheline koostöö

Graubergi sõnul üheks suurimaks instituudi edu aluseks on inimesed: õppejõud, teadlased, tudengid ja tugipersonal. „Olen alati uskunud, et organisatsioon areneb siis, kui iga liige tunneb, et tema panust väärtustatakse. Meie tugevus on koostöös, akadeemilises vabaduses ja austavas suhtluses,” ütleb ta. Instituudis soodustatakse põlvkondadevahelist koostööd: kogenud teadlased juhendavad noori uurijaid, üliõpilased saavad võimaluse osaleda teadustöös ning igaüks panustab oma teadmiste ja kogemustega institutsiooni arengusse.

Tänavu septembrist alates juhib instituuti professor Tiina Pajuste, kelle käe all jätkab ühiskonnateaduste instituut oma akadeemilist arengut. „Need kümme aastat on olnud minu jaoks erakordne teekond – täis väljakutseid, õppimist ja saavutusi. Soovin südamest tänada kõiki kolleege, kes on olnud selle instituudi loomise ja arendamise juures,” lausub Grauberg. „Tänu nende pühendumusele ja koostöövaimule on ühiskonnateaduste instituut kasvanud ühtsemaks ja konkurentsivõimelisamks akadeemiliseks kogukonnaks.”

Juba 13. novembril toimuva ����Ӱ�� Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi 10. sünnipäeva juubelikonverentsi teema on „Väikeriigi väljakutsed segastel aegadel”. Konverentsi on avatud kõigile huvilistele, osalejaks saab registreerida siin.