ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool koostöös partneritega arendab interdistsiplinaarset koostööd kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis toimus 23.10.2025 kohtumine ülikooli esindajate ja koostööpartnerite vahel, et edasi arendada interdistsiplinaarset koostööd eesmärgiga tugevdada teaduslikku ja praktilist võimekust kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse analüüsimisel. Koostöö ühendab riigiteaduste-, sotsiaal-, haridus- ja digivaldkonna teadlased, eksperdid ning praktikud, et arendada välja terviklikke lahendusi, mis toetavad kriisideks valmisolekut, kodanikuühiskonda, digivõimekuse arendamist ja kogukondade tugevdamist.
Kohalolijaid tervitas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teadusprorektor Katrin Niglas, märkides, et teadusel peaks olema ühiskonda teeniv jõud. Ta lisas, et me ei tee teadust teaduse pärast, vaid selleks, et mõista, mis toimub päriselus. Meie ülesanne on pakkuda ühiskonnale teadmisi, mis aitavad vältida kriise, toetada kogukondi ja kujundada targemaid poliitikaid. Kui teadlased, praktikud ja kohalikud omavalitsused tegutsevad koos siis sünnivad lahendused, mis on reaalselt kasutatavad ja mõjusad.
Ãœhiskonnateaduste Instituudi direktor Tiina Pajuste lisas, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool on alati toetanud selliseid algatusi, mis seovad akadeemilise teadmise ja reaalse ühiskondliku vajaduse. Kohalike omavalitsuste kriisivõimekuse uurimine on suurepärane näide sellest, kuidas mikrotasandi praktika ja makrotasandi teadus saavad teineteist täiendada.
Uurimisrühma partneriteks on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ãœhiskonnateaduste instituudi, Haridusteaduste instituudi ja Digitehnoloogiate instituudi teadlased koostöös Sisekaitseakadeemia, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Harjumaa Omavalitsuste Liidu ning mitmete kohalike omavalitsustega, sealhulgas Rae ja Anija vallaga.
Kohtumisel käsitleti ka 25-29.08.2025 toimunud rahvusvahelist innovatsiooninädalat, mis tõi Eestisse kokku enam kui 60 teadlast ja partnerorganisatsiooni esindajat Keeniast, TÅ¡iilist, Lõuna-Koreast, Poolast, Iirimaalt, Põhja-Makedooniast, Inglismaalt ja Sloveeniast. Ãœrituse üheks koostööpartneriks oli Kestliku ·¡³Ù³Ù±ð±¹Ãµ³Ù±ô³Ü²õe Liit, kes käsitles sotsiaalse vastutustundlikkuse ning jätkusuutlikkuse teemasid. ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna esindajad tutvustasid pealinna nutikate lahenduste testkeskkonda ning digiteenuseid ja ettevõtluse ökosüsteemi. Külalisteadlastega arutelude fookuses oli ettevõtluse õpe ülikoolide erinevatel haridustasemetel.
·¡³Ù³Ù±ð±¹Ãµ³Ù±ô³Ü²õt ning sotsiaalhoolekande valdkonda arutati Eesti X Omavalitsuspäeval Jõgeval, mille fookuses oli kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöö. Sulev Lääne ja Aare Kruuser rõhutasid, et sündmuse tulemusel koostatud deklaratsioon tõi esile vajaduse süsteemsemaks partnerluseks, kus kohalike tasandite kogemused ja praktilised ettepanekud jõuavad otseselt riiklikesse strateegiatesse. Rivo Noorkõiv lisas, et sellised dokumendid aitavad ühtlustada arusaamu ja parandada koordinatsiooni, kuid oluline on tagada, et need ei jääks üksnes deklaratiivseks, vaid neid rakendataks ka praktilises poliitikakujundamises. Ingrid Sindi ja Marju Medar käsitlesid sotsiaaltöö ja hoolekande süsteemi rolli kriiside ajal, tuues esile vajaduse tugevdada teenuste toimepidevust ja luua selgemad tugistruktuurid riskirühmade kaitseks. Professor Lauri Leppik rõhutas, et Eesti X Omavalitsuspäeva deklaratsiooni koostamise arutelude suur väärtus seisnes selles, et sisend tuli altpoolt, otse inimestelt, kes igapäevaselt omavalitsustes ja kogukondades tegutsevad. Ta lisas, et hääl peab jõudma ka otsustajateni, sest just nemad näevad kõige paremini, mis tegelikult toimib ja mis vajab parandamist.
Anijal toimunud Harjumaa V Omavalitsuspäeva keskne teema oli kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöö kriisivalmiduses ning elanikkonna kaitsel. Arutati, kuidas Ukraina kogemus on toonud esile kohalike omavalitsuste rolli riikliku järjepidevuse hoidmisel ja elanikkonnakaitses. Harjumaa Omavalitsuste Liidu siseturvalisuse nõunik Kaido Taberland ja Sisekaitseakadeemia Elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse projektijuht Kaur-Kaasik Aaslav rõhutasid, et kriisideks valmisolek ei saa piirduda üksikute ametnike teadmistega – vaja on kaasata kogukonnad, vabatahtlikud ja sotsiaalvaldkonna töötajad. Sõna võtsid teadlased, eksperdid ning kohalike omavalitsuste ja nende liitude esindajad.
Lisaks arutati jätkutegevusi, sealhulgas deklaratsioonide üleandmist Riigikogus 1.12.2025 Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatelele. Samuti on kavandamisel traditsiooniline aastalõpu kollokviumi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis 12.12.2025, mille fookuses on demokraatlik kodanikuharidus ning riigi, kohaliku omavalitsuse, kooli ja kogukonna partnerlus. Samuti arutatakse järgmise aasta omavalitsuspäevade teemadel. Mõttevahetust ning koostöö arendamist jätkatakse.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsendi ja projekti eestvedaja Katri-Liis Lepiku sõnul on interdistsiplinaarsus võtmesõna, kui soovime mõista ja lahendada ühiskonna tegelikke probleeme. Ta sõnas, et kriisid ei puuduta ainult pääste- või julgeolekuasutusi. Need mõjutavad sotsiaalhoolekannet, haridust, kogukondi ja digitaristut, ehk kõike, mis hoiab ühiskonda koos. Just seepärast püüame tuua eri valdkondade teadlased ja praktikud ühte koostööruumi, et ühendada teadmised, kogemused ja andmed. Meie eesmärk on, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil on koos partneritega välja kujunenud teadus- ja koostöövõrgustik, mis loob nii teaduslikku kui ka rakenduslikku väärtust Eesti kriisivalmiduse, kodanikuühiskonna ja kohaliku tasandi poliitikakujundamise jaoks.
Projekti idee kaasalgataja, MTÃœ Polis president ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõud Sulev Lääne, rõhutas, et Omavalitsuspäeva X juubel on oluline nii kohalike omavalitsuste arengus kui ka riigi ja teadusasutuste koostöö tugevdamisel. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil on olnud au olla selle sisulise poole üks peamisi eestvedajaid. Tänapäeva omavalitsuste arendamine eeldab strateegilist mõtlemist, teaduspõhiseid otsuseid ning pidevat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, ülikoolide ja kogukondade vahel. Samuti tõi ta välja, et kohaliku omavalitsuse kriisivõimekus algab inimesest ja kogukonnast. Ta lisas, et me ei saa rääkida kriisivalmidusest ainult varude või õigusaktide kaudu, vaid kõik algab inimestest, kesotsuseid teevad.
OÜ Geomedia juhatuse liige Rivo Noorkõiv tõi välja vajaduse mõtestada kriisijuhtimist kui kogukondlikku protsessi. Ta lisas, et kriiside ajal ei tööta ükski süsteem iseseisvalt. Kohalikul tasandil sõltub kõik inimestest, kommunikatsioonist ja koostööst. Meie ülesandeks on luua selline teadmusbaas ja juhendmaterjalid, mis aitaksid omavalitsustel ja kogukondadel reageerida kiiremini ja targemalt.
Sisekaitseakadeemia Elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse projektijuht Kaur-Kaasik Aaslav sõnas, et kohalike omavalitsuste ja kogukondadega peetud arutelud andsid tohutul hulgal praktilisi ettepanekuid ja kinnitasid, et mitmed seni valikulised tegevused on kriisideks valmisolekul vältimatult vajalikud. Ta lisas, et kohalike inimeste kogemus aitab mõista, kuidas kriisiplaanid tegelikult toimivad ja mida tuleb süsteemselt täiendada.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusteaduste instituudi lektor Õnne Uus rõhutas, et kriisides toimetulek algab inimese põhivajaduste mõistmisest, ehk toidust, elektrist ja turvatundest, kuid sama oluline on ka vaimne tasakaal. Kui õpetajad, lapsevanemad ja teised võtmeisikud oskavad ise rahulikuks jääda ja teavad, kuidas oma kogukonda toetada, muutub kogu haridussüsteem tasakaalustatud kriisivalmiduse tugistruktuuriks, kus võtmeisikud on teadlikud oma rollist ja valmis toetama nii õpilasi kui ka kogukonda laiemalt. Ta tõi välja, et eesmärgiks on kaardistada tugistruktuurid ja koolitada neid, et kriisiolukorras teaks igaüks, kelle poole pöörduda ja keda hoida.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli digitehnoloogiate instituudi lektor Mati Mõttus sõnas, et digivõimekus ei tähenda ainult tehnilist valmisolekut, vaid eelkõige inimeste teadlikkust ja suutlikkust kriisiolukorras digivahendeid tõhusalt kasutada. Ta lisas, et üheks eesmärgiks võiks olla andmepõhise juhtimise sidumine inimkeskse lähenemisega. Juhul kui tavapärased suhtluskanalid ei toimi, oleks olemas toimiv alternatiiv ja inimesed oskaksid ja suudaksidtegutseda. Just selline tasakaal tehnoloogia ja inimfaktori vahel tagab kohaliku omavalitsuse tegeliku digiresistentsuse.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ühiskonnateaduste instituudi professor ja nõukogu liige ning Eesti demograafia keskuse juhataja Lauri Leppik sõnas, et kriisivalmidust tuleb vaadata võimalikult lähedalt inimeste igapäevaelule – just kogukonna tasandil on kõige paremini näha, kes vajab abi ja millised ressursid on olemas. Ta lisas, et külad ja kogukonnad on sageli esimesed, kes reaalselt tegutsevad enne, kui ametlik abi kohale jõuab. Seetõttu on oluline kaardistada nii inimeste valmisolek kui ka vabatahtlike võrgustikud ning mõista, kuidas digipädevused ja sotsiaalsed oskused kriisiolukorras teineteist toetavad. Ta rõhutas, et tõhus kriisijuhtimine algab sellest, et me tunneme oma kogukonda.
Projektis osalevad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool, Sisekaitseakadeemia, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae vald ja mitmed teised koostööpartnerid. Lisaks eelnevalt nimetatutele on projekti kaasatud Harjumaa Omavalitsuste Liit ja selle esindaja Kaido Taberland, Rae vald ja Ainar Prääm, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Kaimo Käärmann-Liive, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù Ingrid Sindi, Marju Medar, Triin Kübar Mari-Liis Lind, Sirje Ludvig, Jürgen Lankei, Liisbet Teemaa, Jüri- Andreas Järviste ja paljud teised.
Projekti fookus jaguneb nelja suuna vahel: haridus, sotsiaalvaldkond, kriisihaldus ning digivõimekus.
Hariduse suunal keskendutakse sellele, kuidas õpetajaid ja haridustöötajaid jõustada, et nad saaksid paremini panustada kogukonna kriisiteadlikusesse ja oleksid suutelised teisi toetama.
Sotsiaalvaldkonna töörühm analüüsib kriiside mõju hooldus- ja toimetulekuteenustele ning vabatahtlike rolli kriisiolukorras.
Kriisivalmiduse suund uurib kohalike omavalitsuste kriisiplaanide rakendamist, kogukondade valmisolekut ning kriisikommunikatsiooni ja õiguslikku raamistikku.
Digivaldkonnas kaardistatakse omavalitsuste võimekust kasutada digilahendusi erinevate sihtrühmade jaoks ning otsib viise, kuidas tugevdada andmepõhiseid otsustusmehhanisme ja kübervastupidavust kohalikul tasandil.
Uurimisrühm plaanib Eesti kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse, sotsiaalvaldkonna ning hariduse ja digivõimekuse arendamist, millest saab alus edasistele koolitustele ja poliitikasoovitustele. Kavas on ette valmistada teadusartiklid, mis käsitlevad kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse hariduslikke, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi tahke.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsent Katri-Liis Lepik rõhutas lõpetuseks, et tegemist ei ole pelgalt teadusprojektiga, see on teadlaste panus ühiskonda, mille kaudu me saame tugevdada kogukondade sidusust ja vastupidavust.
Järgmine kohtumine on uurimisrühmal plaanis 17.11.2025.
Kohtumise pildigalerii on leitav .