����Ӱ��

 

Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?

Teadusepisik on mul kogu aeg sees olnud, ka töötades praktilisel väljal. Uudishimu selle vastu, mis ikkagi on sotsiaalne innovatsioon ja kuidas see aitaks maapiirkondade arengutrajektooridele kaasa, oli peamine tõukejõud doktorantuuri astumisel. Minu teadushuvi on kantud soovist luua teadmist, mis aitab kujundada praktikaid õiglasema ühiskonna poole liikumisel. 

Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?

Sotsiaalne innovatsioon on suhteliselt noor uurimisvaldkond, millel pole selgeid piirjooni ja ühtset distsiplinaarset lätet. Kiiresti muutuvas maailmas on innovatsioon üks võimalikest muutustega kohanemise strateegiatest. Teema aktuaalsus ja kiire areng seab väljakutsed ka teadlastele. Mil viisil sotsiaalne innovatsioon ja seda soodustav keskkond väljendub inimeste ja kogukondade igapäevases tegutsemisruumis ning millised on meie võimalused teadlikult suunata muutusi soovitus suunad, ei ole maapiirkondade kontekstis üleliia palju uuritud. Samas on keskustest kaugel asuvad maapiirkonnad sageli just need, mis ääremaastumise suundumuses vajavad oma arengumustrite ümbermõtestamist. Minu uurimistöö aitab viia teadmist innovatsioonist maapiirkondadele lähemale. Kuna viisin läbi tegevusuuringut sotsiaalsete häkatonidega, siis oma töös kujundasin ka ise Võrumaal platvorme, mis aitavad leida sealsete piirkondade arenguks uusi ressursse.

Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?

Ma armastan seda, mida teen. Elades ise väikeses maakohas Rõuges, on maapiirkondade jätkusuutlikkuse ning innovatsiooni teema mulle südamelähedane ka ilma teadustööta. Võib öelda, et ma olen aktivisti tüüpi teadlane.

Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?

Kõige enam emotsioone ja südameliigutust tekitasid hetked, kui nägin, kuidas meie sotsiaalsete häkatonide eksperimendist võrsunud uudsed ideed said elujõuliseks ja päriselt tõid muutust Võrumaale. Näiteks kui ühel tavaliselt tööpäeva hommikul paar nädalat tagasi ETV hommikuprogrammi uudistes kuulsin, et Võru maakond on saanud sel aastal Euroopa mahepiirkonna tiitli ning, et idee sai alguse Vunki mano! loometalgutelt, siis seda kuuldes meeleliigutusest aeg peatus. See oli üks meie esimese häkatoni idee, mis alustas 2018.aastal (tol korral ehk loosunglikult) mõttega, et kuidas teha Võrumaa mahedaks. Häkaton mudis sellest praktilise sekkumise, mis alustas erinevate osaliste ühise pingutusena liikumist maheda koolitoidu poole ja tänaseks on selle ümber kujunenud terve väärtusloome ahel ning võrgustikud. See uudis oli minu minu teadustöö kullaproov.

Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?

Tark eluviis näeb inimesi ja olusid kui võimalust ning ressurssi ja keskendub sellele, mis on olemas. Meie ümber ja igaühes on olemas meeletu kogus informatsiooni, mida ühiselt tegutsedes ja vastastikku õppides on võimalik transformeerida teadmisteks, tarkuseks

Mida hindad oma juhendaja juures kõige rohkem?

Ta usaldab, on alati olemas ning aktsepteerib mind sellisena nagu olen. Katri-Liis lõi ideaalsed tingimused minu eneseavastuste teel. Tema suunamine õpingute jooksul oli justkui märkamatu, ilma rangete raamideta ja protsess toimus koos õppides ja avastades.