Kuidas toetada LGBTQI+ noorte heaolu Eestis?
Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi eestvedamisel toimunud aruteluseminar tõi kokku valdkonna huviorganisatsioonide esindajad ja poliitikakujundajad. Arutelu oli osa rahvusvahelisest projektist “LGBTQI+ noorte heaolu Euroopas: kujutletud tulevikud turbulentsetel aegadel”. Seminari eesmärk oli kaardistada ekspertide kogemused ja arusaamad LGBTQI+ noorte heaolust, puudujääkidest ning võimalikest edendamisvõimalustest.
Alustuseks tutvustas kultuurilise mitmekesisuse professor Airi-Alina Allaste projekti eesmärke ning tõstatas küsimuse, millest me räägime, kui räägime LGBTQI+ noorte heaolust. Kõlama jäi, et turvalisus on heaolu üks eeltingimusi – ilma füüsilise ja emotsionaalse turvatundeta ei saa rääkida eneseteostusest ega arengust. Seminaril osalejad rõhutasid, et diskrimineerimine, kiusamine ja hirm oma identiteedi pärast võivad oluliselt vähendada noorte väljavaateid.
Võrdõigusvolinik Christian Veske rõhutas: „Kõigil LGBTQI+ noortel peaks olema kindlus,et abi otsima minnes ei pea nad varjama seda, kes nad on. Samuti peaksid spetsialistid – olgu koolis, noortekeskuses, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juures – olema piisavalt treenitud ja koolitatud, et anda adekvaatset nõu. Nii et kui turvatunne mujal mingil põhjusel saab kannatada, oleks võimalik abi saada.“
Arutati, et heaolu ei tähenda üksnes ohtude puudumist – seda loob ka võimestatus ja nähtavus. Väga oluline on tunne, et inimene saab oma elu ise kujundada ning et ühiskond tunnustab erinevaid identiteete. Suurem nähtavus aitab luua kuuluvustunnet ja vähendada üksilduse kogemust. Samas rõhutati, et nähtavusega võib kaasneda haavatavus – avalik arutelu LGBTQI+ teemadel võib tuua kaasa ka negatiivseid reaktsioone, mis omakorda mõjutavad noorte vaimset tervist.
Oluliseks teemaks kerkis veel ristuvate identiteetide mõju heaolule. Arutleti, kuidas LGBTQI+ kogukonna sees erinevad kogemused lõikuvad soo, päritolu, keele või puudega seotud teguritega. Näiteks on vene emakeelega või muukeelsetel noortel keerulisem saada vaimse tervise abi emakeeles; trans- ja puudega noortel on sageli suuremad takistused iseseisvuse saavutamisel; väiksemates kogukondades elavad LGBTQI+ noored võivad aga väga üksi jääda.
Eesti ühiskond on eriti viimasel kümnendil muutunud LGBTQI+ kogukonna suhtes tolerantsemaks ja toetavamaks, kuid arenguruumi on endiselt. Oluline on märkida, et ühiskondlikud muutused on andnud LGBTQI+ organisatsioonidele ja aktivistidele võimalusi luua uusi tugivõrgustikke, turvalisi ruume ja arutelukohti, mis aitavad noortel end kaasatuna tunda.
Kokkuvõtvalt jäi seminaril kõlama, et LGBTQI+ noorte heaolu toetamine nõuab süsteemset ja mitmetasandilist lähenemist, mis hõlmab nii turvaliste keskkondade loomist kui ka kultuurilise teadlikkuse suurendamist. Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse on samuti oluline, et tulevikus saaks rääkida mitte vaid talutavast, vaid heast ja kaasavast elukeskkonnast kõigile.