Ãœhe minuti loeng: Kuidas tekib ja kuhu kaob uudishimu?
Tänase uudishimu päevale mõeldes on ka värske ühe minuti loeng uudishimulikkusest.
Vanasti tavatseti uudishimulikele lastele öelda, et laps räägib siis, kui kana pissib. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli nooremteadur Katrina Nurmoja, kas kool saab uudishimu kasvatada või hoopis takistab seda?
Teadlased on leidnud, et uudishimulikud inimesed on elurõõmsamad, stressile vastupidavamad, avatumad ja saavutavad paremaid õpitulemusi.
Murettekitav on, et sotsiaalsete oskuste uuringu järgi näib uudishimu kooliteel vähenema – 10-aastased on uudishimulikumad kui 15-aastased. Seda tendentsi võivad süvendada tulemustele keskendumine ning digikeskkonna liigne kasutamine, mille pärssivat mõju on kinnitanud mitmed uurimused.
Kuidas aga hoida uudishimu? Uudishimu toetab keskkond, mis keskendub õppimise protsessile ning soodustab õppija autonoomsuse-, kompetentsus- ja seotustunnet.
Uuringud rõhutavad turvalise ja toetava elukeskkonna tähtsust. Keskkonda, kus on head suhted pere, eakaaslastega ja õpetajatega. Seega vajab uudishimu keskkonda, mis pakub tuge, tähelepanu, et õppimine oleks rõõm, mitte kohustus.
Loe lähemalt .