Teadlased lõid ühise tervisekommunikatsiooni võrgustiku
Sel nädalal kogunesid eri valdkondade teadlased ja eksperdid, et luua Eesti tervisekommunikatsiooni võrgustik. Selle eesmärk on tugevdada teadus- ja rakendusasutuste koostööd, et toetada terviseteemaliste sõnumite edastamist laiemale avalikkusele ja patsientidele ning arendada inimeste tervisepädevust.
Tervisekommunikatsiooni võrgustiku eestvedajate sõnul on väga oluline, et usaldusväärsed terviseteemalised nõuanded jõuaksid inimestele neile arusaadavas sõnastuses ning nõnda, et inimene tunneb, et ta on oma otsustes vaba.
Selged ja adressaadiga arvestavad, teaduspõhised, ent inimeste toimevõimekuse suhtes lugupidavad sõnumid toetavad suhtluse osapoolte vastastikust usaldust ning abistavad inimesi informeeritud terviseotsuste tegemisel.
Võrgustiku liikmeteks on üle kolmekümne tervisesuhtluse ja -tähenduste uurimisega seotud humanitaar-, sotsiaal-, meditsiini-, jm valdkondade teadlase, samuti poliitikakujundajad ja rakendajad, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonna spetsialistid ning patsientide huvikaitseorganisatsioonide esindajad: Tartu ÜǴDZ, Ӱ ÜǴDZ, TalTechist, Ӱ Tervishoiu Kõrgkoolist, Sotsiaalministeeriumist, Tervisekassast,
Terviseametist, Tervise Arengu Instituudist, EPIKojast ning Eesti Vähitõrje Võrgustikust.
Ümarlaua kokkukutsuja ning tervise ja rahvapärase mõtteviisi uuringu juht Tartu Ülikooli folkloristika teadur Maili Pilt tõi välja, et Eestis on juba praegu mitmeid teadusprojekte, mis aitavad mõista, kuidas inimesed terviseteemadega seoses tähendusi loovad ning infot tarbivad ning seetõttu on oluline viia need teadmised ka igapäevaselt tervisekommunikatsiooniga seotud praktikuteni nagu meditsiinitöötajad, ajakirjanikud, kommunikatsioonijuhid jt.
Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute nooremteadur ning projektide BECID ja tervise- ning rahvapärse mõtteviisi uuringu täitja Kristina Seimanni sõnul on üheks kandvaks teemaks kujunenud nii meil kui mujal inimeste toimetulek terviseteemalise infokorratusega ning tervisekirjaoskus laiemalt, mis on õpitav ja õpetatav pädevus.
Sotsiaalmeediapõhise tervisesisu usaldusväärsust uuriva projekti juht ja Ӱ Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg nendib aga, et tervisekommunikatsiooni planeerimine ja rakendamine saanud aastatega järjest olulisemaks - seda nii patsientidele, tervisetöötajatele kui ka poliitikakujundajatele. Võrgustik pakub võimalusi ekspertide infovahetuseks ning vajadusel soovitusi ja lahendusi avalikkust ja meediat puudutava tervisekommunikatsiooni teemadel.
11. novembril toimunud võrgustiku loomise ümarlaual tutvustati kuut teadusprojekti ja -uuringut, mida viivad läbi eri teadusasutuste teadlased. Projektides uuritakse, mida tähendab tervis Eesti inimese jaoks, kuidas mõistetakse patsiendi autonoomiat ja informeeritud terviseotsuseid ning kuidas neid toetada riigi, kogukondade ja tervisetöötajate poolt meediastunud ja digitaalses maailmas.
● “Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis” uurib, milliste strateegiate abil ja miks inimesed sotsiaalmeedias eri terviseteemadel infot vahetavad ning kuidas avaldub selles usaldus või usaldamatus peavoolumeediast ja meditsiiniekspertidelt saadud info vastu. Ülevaate projektist andis Tartu Ülikooli folkloristika teadur Maili Pilt.
● “Usaldus ja visuaalsus igapäevases sotsiaalmeediasuhtluses (TRAVIS)” eesmärk on mõista, kuidas kujuneb Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritanias sotsiaalmeedia tervisekommunikatsioonis usaldus ja millist rolli mängivad selles pildid ja videod. Ülevaate projektist andis Ӱ Ülikooli PhD Jaana Davidjants ning osaluskultuuri professori Katrin Tiidenberg.
● Projekt “Ars Moriendi Estonia 2030” tegeleb surmateemaliste pädevustega osana tervisekirjaoskusest. Ülevaate andsid Tartu Ülikooli meditsiiniantropoloogia kaasprofessor Piret Paal ja meditsiiniantropoloogia nooremteadur Jandra Sule.
● Patsiendi autonoomia õiguslikust raamistikust andis ülevaate Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala PhD Kristi Paron.
● Terviseinformaatika uurimisrühma projektidest ja meetoditest tegi ülevaate Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi terviseinformaatika nooremteadur Hendrik Šuvalov.
● Balti Infohäirete Sekkekeskus (BECID) tegeleb meediapädevuste ja tervisealase infokorratusega. Ülevaate andis Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma.
Tervisekommunikatsiooni võrgustikul on plaanis luua ühine sotsiaalmeediakanal, mis kajastab regulaarselt võrgustiku tegemisi ning teemakohast infot. Lisaks hakkavad toimuma võrgustiku ümarlauad, seminarid ja konverentsid. Konverentside korraldamisel tehakse ühisosa otsides koostööd projektide ja rakendusasutuste vahel.
Tervisekommunikatsiooni võrgustiku loomine ja arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul" projekti "Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis" (EKKD-TA32) toel. Võrgustiku algatajateks ja eestvedajateks on projekti vastutav täitja Maili Pilt, põhitäitja Katrin Tiidenberg ja täitja Kristina Seimann.