Ӱ Ülikooli uudishimu päeva teemad ulatusid digiusaldusest, haridusuuenduse ja motivatsioonini
Ӱ Ülikooli uudishimu päev tõi sel aastal kokku 610 gümnaasiumiõpilast Ӱst ja esimest korda ka Võru gümnaasiumist.
Erinäolise sisuga päev andis noortele võimaluse astuda välja tavapärase koolitunni raamidest ning kuulata teadlaste ja oma valdkonna ekspertide põnevaid ettekandeid teemadel, mis tavaliselt õpikutesse ei mahu.
Psühholoogia eriala nooremteadur ja õppejõud Eliis Härma arutas ühel noorte seas põletaval teemal – miks motivatsioon tihti ei ilmu õigel hetkel ning kuidas siiski alustada ja edasi liikuda ka nendel päevadel, mil „ei viitsi“. Tema sõnul kuulasid õpilased ettekannet tähelepanelikult: “Nende küsimused distsipliini ja motivatsiooni seostest, õppimise edasi lükkamisest ning teiste eduelamuse mõjust näitasid, et motivatsiooniga seotud väljakutsed on neile igapäevaselt väga tuttavad. Loodan, et nad võtsid kaasa mõtte, et motivatsioon ei ole juhuslik „tunde“ küsimus, vaid protsess, mida kujundavad selged ootused, realistlik enesetõhusus, tajutud väärtus ning tegevusega kaasnevate võimalike kulude hindamine.” Uudishimulik olemine on Eliisi jaoks tuttav: “Psühholoogia on minu jaoks valdkond, mis ei võimalda teadmisi kunagi päriselt lõpule viia, sest iga vastus toob kaasa uue küsimuse või koguni mitu. Just see pidev õppimise ja mõtestamise protsess hoiabki mu uudishimu elus.”
Nooremteadur Marcus Ehasoo arutles oma ettekandes, milline võiks olla tuleviku kool ja mis roll on noortel endil selle kujundamisel. “Mulle jäi mulje, et õpilaste küsimused olid eelkõige seotud muutustega, mida nad sooviksid oma koolis juba praegu näha, aga kuhu me ei ole veel päris kohale jõudnud. Loodan, et nad võtavad uudishimu päevast kaasa mõtte, et tuleviku haridust kujundab muuhulgas see, kui aktiivselt õpilased ise oma õppimist eesmärgistavad ja õppimise kohta sõna võtavad,” lisab ta.
Lisaks esines Ӱs osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg, lektor matemaatika didaktika alal ja matemaatikaõpetaja õppekava juht Jüri Kurvits, kultuurivaldkonna andmeanalüüsi nooremteadur Mark Mets ning sotsiaalteaduste teenekas lektor ja digiohutuse ekspert Catlyn Kirna.
Õppimise psühholoogia teemal rääkis Võru gümnaasiumis õpitehnoloogiate dotsent ja haridustehnoloogia keskuse juhataja Linda Helene Sillat, kelle loeng rõhutas, et isegi tehisintellekti ajastul sünnib teadmine eelkõige inimese enda avastamisest – katsetamisest, eksimisest ja mõtlemisest. “Ma arvan, et sellised võimalused esinemiseks on õppejõududele ja teadlastele samaväärselt asendamatud nagu gümnasistidele, sest ülikoolis käib aeg ikka omasoodu ning meie töö on mõjusam, kui oskame jagada oma teadmiseid ka noortele.” Linda Helene uudishimu käivitavad teisiti mõtlevad inimesed, uued kultuurid ja sellised hetked, kus saab sügavalt mõnda teemat uurida ning lisab: “Uudishimu tärkab siis, kui sa tunned, et see uus ja võõras loob sulle mingi laiema viisi maailma või ka iseenda mõistmiseks.”
Lisaks esinesid Võru gümnaasiumis ristmeedia dotsent Alessandro Nani, kehakultuuriõpetaja magister ja Sillaotsa Kooli liikumisõpetaja Laura Väljaots, romanistika lektor Ülo Siirak ning teadur ja haridusgerontoloog Tiina Tambaum.
Uudishimu päeva Ӱs salvestati ning lisatakse .
Vaata Ӱs toimunud uudishimu päevast.