����Ӱ��

Eesti (audio)visuaalse pärandi digiteerimine Rahvusarhiivi filmiarhiivis on avanud hindamatud allikad Eesti kultuuri uurimiseks. Kuid (audio)visuaalne pärand ei räägi iseenda eest. See on ajaloojälg, mis vajab enne kasutamist allikakriitikat, ajaloolist tõlgendamist ja kontekstualiseerimist. Seminar tutvustab varase Nõukogude perioodi tugeva ideoloogilise kontrolli all loodud (audio)visuaalset pärandit – kinokroonikaid, dokumentaalfilme, fotosid ja helisalvestisi – mikroajalooliste meetoditega. Kuidas, kelle poolt ja millisel eesmärgil on nad loodud? Millised sotsiaal-ajaloolised tahud mõjutasid nende tootmist, tähendusi, säilitamist ja levikut? Kuidas ja mil määral saame neid kasutada ajaloo allikana? Selline uurimistöö on hädavajalik vahelüli pärandi digitaalse kättesaadavuse ja selle adekvaatse kasutamise vahel teiste teadlaste, loojate ja laiema avalikkuse poolt.

Seminar on osa Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud samanimelisest teadusprojektist (KUM-TA88, 2025), mis viidi läbi koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiiviga ����Ӱ�� Ülikoolis 2025. aastal.

Programm

11.00-12.30

Avamine: Eva Näripea, Eneken Laanes

Eva Näripea, Rahvusarhiiv, ����Ӱ�� Ülikool
Keeruline pärand. Nihked Eesti filmiarhiivinduse (mälu)poliitikas

Hanna Aunin, Tallinn Ülikool
Natsimineviku visualiseerimine: Nõukogude Eesti ringvaated ja dokumentaalfilmid sulaajal
 

12.30-13.00 ��õ�ܲԲ�

13.00–15.00

Giorgio Ruggeri, Leedu Ajaloo Instituut
Between Visual Canon and Archival Oblivion: The Uneven Fates of Documentary Footage of the Nazi Occupation of Lithuania

Kristo Nurmis, ����Ӱ�� Ülikool
“Meie oma kodulinna Tartu rahva teene”. Kogukondlik vägivald Saksa okupatsiooni ajal 1962. aasta sõjaroimarite protsessi helisalvestistes

Eneken Laanes, ����Ӱ�� Ülikool
Holokaust Eestis globaalses holokausti visuaalkultuuris: ühe vägivallafotode seeria lugu

15.00–16.00

Kureeritud kogu esitlus