ÌìÃÀÓ°ÊÓ

 

IADT ambitsioonikas eesmärk

Iirimaa kõrgharidusmaastik on muutumises. Riikliku kõrgharidusstrateegia tulemusel konsolideeriti erinevad, varem pigem regionaalse fookusega tegutsenud tehnoloogiainstituudid (meie mõistes rakenduskõrgkoolid) suuremateks tehnoloogiaülikoolideks.

IADT jäi esimesest konsolideerimislainest, kus peamine eesmärk oli mitmeid erinevaid organisatsioone üheks kokku panna, välja. Nüüd proovivad nad üksinda sama staatuse muudatuse läbi teha.

Selle kapitaalse muutuse toetamiseks lõi ülikooli praegune president David Smith ka täiesti uue üksuse – strateegia- ja planeerimisosakonna –, mille eesmärk on just selle muutuse eestvedamine. Meie partnerite peamine plaan on veenda kohalikku haridusministeeriumit (Higher Education Authority), et nad on tõsiseltvõetav partner riigile ning et nad suudavad enda organisatsioonis läbi viia muudatusi, mille tagajärjel paraneb nende tegevuse kvaliteet ja ulatus.

Kuidas ülikooliks saadakse?

IADT teekond ülikooli staatuseni on põhjalikult läbimõeldud ja strateegiliselt planeeritud. See tugineb kuuele peamisele sambale:

1. Visioon ja strateegia. 2024. aastal võttis IADT vastu strateegia muutuda rakenduskõrgkoolist ülikooliks (2024–2028). Visiooniks on selgesõnaliselt „saada Iirimaa loometööstuse ülikooliks“. Plaan seab kuus prioriteetset valdkonda (haridus, jätkusuutlikkus, partnerlussuhted, teadusuuringud, rahvusvahelistumine ja institutisonaalsed uuendused), mida toetavad läbivad aluspõhimõtted nagu üliõpilaskogemus, EDI (võrdsus, mitmekesisus, kaasamine) ja strateegiline finantseerimine.
2. Tulemusleping ja institutsionaalne hindamine. IADT tulemusleping haridusministeeriumiga (2024–2028) toob selgelt välja, et ülikooli staatuse suunas liikumine nõuab olulisi reforme organisatsiooni juhtimises, teadusvõimekuses, rahvusvahelistumises ja kvaliteedi tagamises. 2023. aastal läbis IADT ka institutsionaalse akrediteerimise (läbiviija CINNTE), mis tuvastas peamised arenguvajadused just teadusuuringute, rahvusvahelistumise ja organisatsiooniliste muudatuste valdkonnas.
3. Teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamine. 2025. aasta mais sai IADT RISE programmist 3,6 miljonit eurot algatusele „ELEVATE“ (2024–2027). Selle eesmärk on edendada teadus- ja innovatsiooni ökosüsteemi, eriti loometööstuses (animatsioon, meedia, UX/UI disain). Kokkulepe ministeeriumiga rõhutab teadusosakonna loomist, raamatukogu ja infosüsteemide täiustamist ning teadustöö juhendamise ja kraadiõppe pakkumise parandamist.
4. Rahvusvaheline koostöö ja Euroopa ülikoolid. IADT on FilmEU (Euroopa ülikoolide algatus) asutajapartner nagu ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool. Osaledes nii kõrgetasemelises Euroopa koostöös, positsioneerib IADT end ülemaailmses kõrghariduse võrgustikus, mis omakorda toetab üleminekut ülikooli staatusele.
5. Haridusportfelli laiendamine ja kraadiandmise õigus. IADT-l on alates 2020. aastast määratud kraadiandja (Designated Awarding Body - DAB) staatus, mis lubab tal anda kraade kuni riikliku kvalifikatsiooniraamistiku 9. tasemeni. Institutsioon laiendab aktiivselt oma programmide pakkumist, sealhulgas koostöös kutseharidusega, pakkudes ka mikrokvalifikatsioone.
6. Organisatsiooni, finants- ja üldjuhtimise reform. Tunnistades, et tulevane ülikooli staatus nõuab institutsionaalset küpsust, investeerib IADT juhtimisstruktuuridesse (sh värskelt loodud planeerimis- ja strateegiaosakond), organisatsioonistruktuuride ülevaatamisse ning kaasajastatud juhtimispraktikatesse. Strateegiline finantseerimine on samuti keskne sammas, et viia ressursid ja investeeringud vastavusse kasvu ja ümberkujundamise eesmärkidega.

Mida meie õppisime?

Kahepäevane tihe arutelu partneritega pakkus palju äratundmisrõõmu, aga ka uusi vaatenurki meie enda tööle. Toome siin välja peamised tähelepanekud.

Strateegia ja andmeanalüütika

• KPI-d: Partneritel on sarnaselt meiega väljakutseks võtmenäitajate (KPI) defineerimine, sest mõnikord on keeruline leida adekvaatseid andmestikke ette võetud eesmärkide kirjeldamiseks.
• Andmeallikad: °­Ãµ¾±°ìi näitajaid ei mõõdeta ise, vaid osa olulisi sisendandmeid (nt vähekindlustatud tudengite arv) saadakse otse riigiasutustelt. See muudab automatiseerimise keerulisemaks.
• Tarkvara: Nähtud strateegia juhtimise tarkvara (Mooncamp) jättis sümpaatse mulje. See võimaldab kuvada arengukava tegevused, eesmärgid ja vastutajad konkreetselt ning mõõdetavalt. Mis peamine – süsteem automatiseerib meeldetuletusi ja visualiseerib tegevuste staatust (protsendid, värvid jms).
• Andmereform: Aktiivselt tegeletakse protsesside kaardistamise ja andmereformiga, kasutades selleks nii välist analüüsi kui ka spetsiifilisi (lean) metoodikaid.

Projektijuhtimine ja finantsid

• Tsentraliseeritus: Projekte on pigem vähe ning nende haldus ja aruandlus on tsentraliseeritud.
• Aruandlus: Oluline roll on kohaliku omavalitsuse tasandi projektidel, mis võivad nõuda väga detailset aruandlust.
• Kontroll: Märkasime tugevat kontrolli: iga väljaminevat aruannet kontrollib mitu inimest (potentsiaalselt kuni 4-5).
• Excel on ka vajalik: Nägime, et nt projektide kulude ülevaateks, projektide aruandluseks ja eelarve koondvaate loomiseks kasutatakse Exceli põhiseid valemitega rikastatud jagatud ketastel asuvaid tabeleid. Olenevalt projektist on sarnane praktika kasutusel ka TLÃœs, mis omakorda kinnitab, et paralleelselt uute süsteemidega tuleb värskena hoida olemasolevate programmide oskused.

Partnerlussuhted ja organisatsioonikultuur

• Partnerluse elutsükkel: Arutasime partnerlussuhete elutsüklit: kuidas neid luua, hoida ja (vajadusel) lõpetada nii, et protsessist toimuks ka õppimine.
• Kogukond vs. ühiskond: Analüüsisime "kogukonnaga" (kitsam) ja "ühiskonnaga" (laiem) suhtlemise erinevusi.
• Muutuste juhtimine: Käsitlesime uute tööriistade kasutuselevõttu ja sellega kaasnevat muutustega kohanemist ning organisatsioonikultuuri mõjutamist väärtuste tasandil.

Visiit oli kahtlemata inspireeriv ja pakkus palju mõtteainet. On põnev jälgida IADT ambitsioonikat teekonda ja näha, kuidas sarnaste väljakutsetega teistes riikides rinda pistetakse. Täname kolleege IADT-s sooja vastuvõtu ja avatud arutelude eest!