����Ӱ��

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Karmen Reinpõld kaitses oma doktoritöö teemal „Kahepoolselt mõõdetud Vastus Lateralis lihase hapnikuga küllastumise kineetika vastupidavus- ja sprindirattasõidu ajal hästi treenitud jalgratturitel erinevates vanuserühmades: seosed süsteemsete reaktsioonide ja sooritusvõime näitajatega”. Oma töös keskendus Karmen olulisele küsimusele sporditeaduses: kas soodsamate ja kaasaskantavate seadmetega on võimalik saada võrreldavat informatsiooni kallite laboriseadmetega mõõdetavate süsteemsete reaktsioonide kohta.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .

Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?

Olles vastupidavusalade treener ja testides sportlasi igapäevaselt sooritusvõime laboris, oli minu soov ühendada teadus ja praktika tervikuks. Selleks parim lahendus oli läbi doktorantuuri. Minu jaoks on oluline, et igapäevane treeneritöö juhindub muuhulgas viimase aja parimatest praktikatest maailma tasemel, mida toetab kaasaegne teaduskirjandus. Sestap oli doktorantuur minu jaoks mõistlik tee.

Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?

Oma doktoritöös võrdlesin, kuidas erialases lihases mõõdetavad protsessid on seotud kogu keha reaktsioonidega. Eesmärk oli selgitada, kas saame kasutada kaasaskantavaid ja soodsamaid seadmeid, et saada sarnast infot nagu kallite laboriseadmetega – eriti siis, kui töötame sportlastega väljaspool laborit, nende igapäevases treeningu keskkonnas. Laiem eesmärk oli siduda teadus ja praktika nii, et treenerid saaksid usaldusväärset infot ja tööriistu parimate treeningvõtete kujundamiseks. Mind on alati huvitanud, kuidas erinevad sensorid ja seadmed aitavad treeningprotsessi juhtida. Sensortehnoloogia on kiiresti vallutamas spordimaailma ning see töö oli hea võimalus ühendada minu teadushuvi ja praktiline vajadus reaalses sporditöös.
 

Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?

Peale töö tegemise mingeid salanippe pole. Otseteid pole. Tuleb lihtsalt teha. Plaan paika ja päeva päevalt liikuda eesmärgile lähemale. 

Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?

Kui ratturid pidid tegema 30 sekundit maksimaalse pingutuse, arvasime, et meie masin ei tööta, sest ühtegi signaali ei salvestatud esimesed 15 sekundit. Siis saime aru, et masin salvestab iga hingetõmbe, aga sportlane lihtsalt „unustas“ hingata esimesed 15 sekundit. Ei pea vist mainima, et järgmised 15 sekundit osutusid eriti raskeks.

Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?

Minu jaoks tähendab tark eluviis oskust tasakaalustada koormust ja taastumist – nii kehas kui peas. Mitte ainult pingutus ei tee meid tugevaid, vaid see, kuidas me pärast taastume. Sama kehtib ka töö ja elu kohta. Tuleb pingutada, et oleks millest taastuda selleks, et saada tugevamaks.
 

Mida hindad oma juhendaja juures kõige rohkem?  

Mul oli kaks juhendajat ja nende omavaheline dünaamika ning kohati vastuolulisus oli see, mis aitas minu tööst kätte saada selle lõpliku väärtuse. Julgus mõelda kastist väljas ja teiselt poolt need mõtted edasi anda ja ellu viia, oli see väärtus, mida nad pakkusid ja mida ma kõrgelt hindan.