ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku koolitustellimuse (HTM RKT) koolitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine" (ESF VÕTI) tegevuse raames Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest. 

HTM RKT koolitustel osalemine on TASUTA, kui osaletakse täies mahus ja kuulutakse seatud sihtrühma, milleks on töötavad täiskasvanud (sh nii väike- kui ka suurettevõtetes) ning FIE-d, kes vajavad erialast täiendust või uusi teadmisi ja oskusi erinevate tehnoloogiate, tootearendusprotsessi ja/või sotsiaalmeedia turunduse alal. 

Kursuse ajakava ja registreerimine

Kursuse toimub BFM-is kohapeal! Täpsed toimumisajad on kirjas lehekülje lõpus.

Kursusel osalemiseks tuleb kandideerida! Kandideerija peab vastama HTM RKT poolt seatud sihtrühma ning kuuluma kursuse sihtgruppi!  Kandideerimiseks palun täita ankeet ja esitada motivatsioonikiri ja CV  (lehekülje üleval punane nupp). Osalejad valitakse sihtgrupile vastavuse ja motivatsioonikirja alusel. Motivatsioonikirjas kirjutab soovija lahti oma senise valdkondliku kokkupuute ja kogemuse ning kirjeldab lühidalt, kuidas antud kursusel osalemine aitab teda tööalases arengus. 

KANDIDEERIMISE TÄHTAEG ON 10.detsember 2025.a.

Teavitame kandideerimise tulemustest kõiki e-posti teel hiljemalt 19.detsembril 2025.a. 

Koolituse sihtgrupp

Koolituse sihtrühm: audiovisuaalse meedia valdkonnas töötavad inimesed, kellel on valmisolek ja soov täita kaameraoperaatori töö ülesandeid.

Koolitusel osalemise eeldused: Oskus kasutada digitaalselt videot salvestavat kaamerat oma tööülesannete täitmiseks; vähemalt esmane töökogemus AV-meedia tootmisel ja  soovitavalt ka esmased oskused videomaterjali monteerimisel.

Koolituse eesmärk ja sisu

Kaameratöös vajalike eelduste omandamine oluliselt efektiivsema ja fokusseerituma pildikeele kasutamiseks erinevates audiovisuaalsetes töödes. Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine, mis on vajalikud väga erinevates audiovisuaalsetes vormides: film, tv, ajakirjandus, sotsiaalmeedia, reklaam. Värvide olulisusest ja tähendusest lähtuvalt ja valguse kui väljendusvahendi kasutama õppimine. Kaamera liikumise ja selle mõju vaatajale ning ruumi ja selle eri dimensioonide tundma õppimine.

Audiovisuaalsete vormide (film, tv, sotsiaalmeedia, reklaam) ühisosa ehk visuaalsed väljendusvahendid rõhuga kaameratööle AV teostes. Ülevaade pildikeelest, portree kasutamisest filmis, kompositsioonist ja kaadri esteetikast, misantseenist.
1. Sissejuhatus pildikeelde ja operaatoritöösse.
Ülevaade pildikeelest ja selle tähtsusest visuaalse väljendusvahendina. Operaatoritöö roll: kuidas mõjutab operaator vaataja tajumist ja loo üldist stiili. Põhiteadmised kaameratöö ja valguse põhimõtetest.
2. Näitleja kujutamine ja portree filmis.
Portree: kuidas kaamera aitab vaatajal tegelasele läheneda ja tema sisemaailma mõista. Tegelaste emotsioonide ja isikupära rõhutamine visuaalsete võtetega. Portree mõju dramaturgiale.
3. Kompositsioon ja kaadri esteetika.
Kompositsiooni põhimõtted: reeglid (nt kuldlõige, kolmandike reegel) ja nende teadlik murdmine. Tasakaal, sümmeetria ja asümmeetria kaadris. Kaadrisse paigutamine: vaatepunktid ja perspektiivid. Klassikalised ja eksperimentaalsed kompositsiooninäited
4. Misanstseen: lavastuse ja kaamera koostöö
Misanstseeni roll loo narratiivis ja karakteriloome toetamisel. Tegelaste paigutus, liikumine ja rekvisiidid kaadris. Kaamera positsioonid ja liikumised ning nende mõju misanstseenile. Misanstseen kui visuaalse jutustuse tervik.
5. Valgus kui väljendusvahend filmis.
Eri tüüpi valgus (looduslik, kunstlik) ja selle kasutamine filmi visuaalses keeles. Valguse roll atmosfääri ja meeleolu loomisel. Pehmed ja kontrastsed valgused, mõju karakteritele ja stseenidele.
6. Kaamera liikumine ja selle mõju vaataja kogemusele.
Põhiliigid: staatiline kaamera, liikuv kaamera, käsikaamera. Kaameraliikumise roll tempo ja intensiivsuse määramisel. Liikumise psühholoogiline mõju vaatajale.
7. Värv ja selle sümboolika filmis.
Värvi tähendus ja selle mõju loo meeleolule ja kontekstile. Värvidega seotud sümboolika ja emotsioonide edastamine. Värvipaleti eri stiilid ja mõju.
8. Ruum ja sügavus kaadris.
Kaadri sügavus ja ruumilisuse kujutamine. Ees-, kesk- ja tagaplaani kasutamine. Fookuskaugus ja sügavusteravus, mõju pildikeelele.
9. Montaaži ja kaadri suhe.
Montaaži roll pildikeele loomisel ja narratiivse tempo kujundamisel. Kaadrivaliku ja montaaži koostöö emotsioonide ja tähenduste loomisel. Jutustuse ja montaaži eri stiilid.
10. Visuaalne stiil ja autori käekiri: kokkuvõte.
Erinevate visuaalsete stiilide ja kaameratööde läbivaatamine. Autorifilmi käekiri ja kuidas operaatoritöö kujundab filmitegija stiili. Erinevate autorite lähenemised ja nende mõju filmikunstile.

ձ辱±¹Ã¤±ôÂá³Ü²Ô»å¾±»å

Koolituse läbinu on omandanud suutlikkuse ja peamised oskused kasutada erinevates audiovisuaalsetes vormides oma kaameratöös pildikeelt eesmärgipäraselt ja mõjusalt. Kasutab valgust kui väljendusvahendit, arvestab kaamera liikumist ja selle mõju vaatajale, kasutab värve olulisusest ja tähendusest lähtuvalt ning ruumi eri dimensioonides. Teab montaaži rolli ja erinevaid võimalusi pildikeele loomisel ja mõjutamisel.

Toimumisajad

Juhendajast

Mait Mäekivi on silmapaistva filmoraafiaga operaator. Ãœhel keskkooliaegsel suvevaheajal praktiseeris ta Mati Põldre esimese Valgre-filmi "Igavesti Teie" (1976) juures. Pärast sõjaväeteenistust läks tööle Tallinnfilmi operaatori assistendiks. Peeter Simmi "Ideaalmaastiku" võttegrupis Arvo Iho käe all omandas ta mängufilmi operaatori esimesed töökogemused. 1982–88 õppis Moskvas Ãœleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis, mille lõpetas operaator-lavastaja erialal.