Vastuolud Eesti koolide arengus: värske doktoritöö näitab kitsaskohti edasiviivate võimalustena
Eesti üldhariduskoolid seisavad iga päev silmitsi paljude ootustega arendada õpetamis- ja õppimiskultuuri. Erinevad ning sageli vastuolulised nõudmised ja soovid on lapsevanematel, kogukonnal ja riigil. See tähendab koolijuhtidele ja õpetajatele pidevaid valikuid ja pingeid, et otsustada, millele pühenduda.
Kuigi Eesti haridussüsteem on tuntud suure autonoomia poolest, ei jõua koolijuhid sageli sisulise arendustööni, sest nende aega neelavad administratiivsed kohustused. Nii võib kooliarendusega seoses välja tuua mitmeid takistusi, vastuolusid ja pingeid.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Kätlin Vanari doktoritöö näitab, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele võib kooliarenduse kitsaskohtades näha hoopis positiivset potentsiaali.
Vastuolude välja selgitamiseks vaadeldi koole kui suletud süsteeme, mis suhtlevad väliskeskkonnaga läbi kindlate ühendusviiside. Doktoritöö keskendub neist kolmele: arengukava, õppekava ja sisehindamine. Intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega ning dokumentide analüüs aitasid mõista, miks head kavatsused ei vii sageli tõeliste muutusteni.
Kätlin Vanari toob doktoritöös välja kolm peamist vastuolu, mis iseloomustavad Eesti üldhariduskoole.
Esiteks, arengusuundade segaduse paradoks, mis osutab ebaselgetele ja vastandlikele eesmärkidele arengukavades.
Teiseks, hierarhilise õppekava juhtimise paradoks, mille kohaselt delegeerib kooli juhtkond õppekava arendamise õpetajate töörühmadele, kus õpetajad jäävad sageli üksinda tegema otsuseid oma ainevaldkonna sisustamise üle. Nii ei jõua koolile seatud eesmärgid tegelikult klassiruumis õpetajate ja õpilasteni.
Kolmandaks, nõrga tagasiside paradoks, mis näitab, et hetkel Eestis rakendatavad tagasisideviisid koolidele, näiteks regulaarne sisehindamine, koolipidaja vestlused juhtidega ja riiklikud küsitlused, ei toeta tegelikku arengut koolides.
Esmapilgul võib tunduda, et sellised vastuolud on koolide arengus piduriks. Ometi avab doktoritöö kooliarenduse paradokse vaatenurgast, kus keerukustes saab näha võimalusi. Kooliarenduse paradoksid aitavad hoida arutelu avatuna ja suunavad pidevalt uuesti läbi mõtlema, mida ja miks koolis muudetakse. Vastandlikud ootused koolidele sunnivad leidma uusi ja varasemast paremaid lahendusi. Nii teevad paradoksid kooli kui süsteemi tugevamaks. Kui kool saab vastuoludega hakkama, muutub süsteem paindlikumaks – see omakorda parandab toimetulekut muutustega.
Kätlin Vanari doktoritöö aitab mõista, miks head muutused Eesti üldhariduskoolides tihti toppama jäävad – ja kuidas neid takistusi ületada. Vaadeldes kooliarendust uues valguses selgub, et vastuolud ei ole arengut pidurdavad tegurid, vaid võimalused, mis suunavad loovamate lahenduste otsingule.
Doktoritöö kaitsmine
Kätlin Vanari on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusteaduste instituudi doktorant. Tema doktoritöö teema on "School improvement planning, curriculum development and self-evaluation: exploring the complexity of school improvement through the lens of social systems theory" („Kooli arengukava, õppekava ja sisehindamine: kooliarenduse keerukuse uurimine sotsiaalsete süsteemide teooria perspektiivist“).
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 10. oktoobril 2025 kell 11.00 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka keskkonnas.
Doktoritöö juhendajad on Eve Eisenschmidt, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusjuhtimise juhtivprofessor ja , Tartu Ãœlikooli sotsioloogia professor.
Oponendid on , Ã…bo Akademi Ãœlikooli professor ja , Northwesterni Ãœlikooli professor.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .