Eesti õpetajad on OECD keskmisega võrreldes haritumad ja oma tööga rohkem rahul
Õpetaja elu ei ole sugugi nii trööstitu kui viimasel ajal tundub. Valdav osa ehk 93 protsenti Eesti õpetajatest on oma tööga rahul ning kolmveerand valiks ikkagi õpetajaameti, kui saaks uuesti otsustada, nähtus värskest OECD rahvusvahelise õppimise ja õpetamise uuringust.
17. novembril tutvustati aruande „Eesti õpetaja ja koolijuht rahvusvahelises võrdluses: TALIS 2024“ värsked tulemusi. on ellu viidud aastast 2008. Seekordne uuring oli neljas ning selle viis 2024. aasta talvel Eesti koolide 7. - 9. klasside õpetajate ja koolijuhtide seas läbi Haridus- ja Noorteamet.
2024. aasta uuring hõlmas globaalselt 55 haridussüsteemi, 17 000 kooli ja 280 000 inimest. Eesti tasandil uuriti 192 koolijuhti ja 3339 õpetajat. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja Tartu Ãœlikooli koostöös valmis Eesti tulemusi tutvustav aruanne. Äsja ÌìÃÀÓ°ÊÓs aset leidnud seminarile kogunenud haridusjuhid, õpetajad, teadlased ja teised haridushuvilised said kaasa mõelda ja arutelda, kuidas kasutada uusi teadmisi teekaardina haridussüsteemi erinevatel tasanditel tõenduspõhiste arengute planeerimisel.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli poolt tutvustasid uuringu tulemusi haridusteaduste instituudi teadlased. Esimese osa arutelu fookus oli õpetajatel ja õpetamisel ning teemat avasid õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis ja nooremteadur Veronika Kalle. Teine osa hõlmas koolijuhtide ja juhtimise valdkonda, mida tutvustasid haridusjuhtimise juhtivprofessor Eve Eisenschmidt ja kooliarenduse teadur Piret Oppi. Kolmandas osas arutleti õpetaja ja koolijuhi ametite jätkusuutlikkuse üle ning sellest rääkisid lektor Maarja Tinn ja uurimismeetodite dotsent Anna-Liisa Jõgi. Inspireeriva päeva võttis kokku küsimuste ja arutelude ring.
Aruandest nähtus, et õpetajate esmaharidusega võib Eestis väga rahul olla. Seda pidas kvaliteetseks lausa 91 protsenti vastajatest, samas kui OECD keskmine oli 57 protsenti. Uhked võime olla ka oma õpetajate haridustaseme üle – Eestis on magistrikraad 74 protsendil pedagoogidest, OECD keskmine aga taas 57 protsenti.
Positiivne on seegi, et ülikooli lõppedes ei jää hariduse omandamine soiku. 98 protsenti Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul läbinud vähemalt ühe täienduskoolituse. Kõigi vastajate keskmine oli aga neli koolitust aastas. Koolitustel osalevad enim üle kümneaastase töökogemusega õpetajad.
Varasemate uuringutega sarnaselt jäi kõlama Eesti õpetajate suur tegevusvabadus. Lausa 96 protsenti meie õpetajatest leidis, et neil on märkimisväärne või täielik tegevusvabadus valida ise õpetamismeetodid ja -strateegiad. Lisaks tundis 90 protsenti õpetajatest, et nad saavad kolleegidele toetuda, 89 protsenti hindas väga heaks suhteid koolijuhiga ning lausa 97 protsenti leidis, et nad saavad õpilastega hästi läbi.
Lausa 93 protsenti Eesti õpetajatest märkis, et on oma tööga rahul, ning 76 protsenti valiks ikkagi õpetajaameti, kui saaks uuesti otsustada. Need näitajad ületavad OECD keskmisi, mis on vastavalt 89 ja 72 protsenti.
Rahulolu töötasuga oli seevastu tagasihoidlikum – palgaga oli rahul vaid veidi alla kolmandiku Eesti õpetajatest ja 38 protsenti koolijuhtidest.