ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Projekti teeb eriliseks selle rahvusvaheline haare. Koostööd tehakse 13 partneriga neljalt kontinendilt, et luua rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne teadusvõrgustik, kus vahetatakse teadmisi ja oskusi keeleteaduse, kultuuriuuringute, hariduse, poliitika ja sotsiaalteaduste vallas. 

„Projektis on esindatud neli kontinenti, et oleks võimalikult mitmekesine keeleline esindatus, kus kõigil partneritel on midagi üksteiselt õppida. Nii suures projektis on hästi oluline, et tunneks partnerite tausta,“ selgitab projektijuht Merilyn Meristo. „Seepärast on üle poole partneritest need, kellega oleme varasemalt juba koostööd teinud.“

Euroopast osalevad Zaragoza, Montpellier’, Thessaly ja Bukaresti ülikool, Sri Lankalt Kelaniya ülikool, Marokost Itqan Foundation, Tuneesiast Manouba ülikool. Lisaks on tiimis partnerite soovitusel Kamerunist Buea ülikool, Togost sealne rahvusarhiiv, Beninist Abomey-Calavi ülikool, Senegalist Cheik Anta Diopi ülikool ning Kolumbiast Calda ülikool.

Annab võimaluse õppida teadmisi, millest endal jääb puudu

Programmis on rõhk osalejate professionaalsel arengul ja võrgustumisel. See tähendab, et käiakse partnerite juures omandamas neid teadmisi ja õppimas neid oskusi, millest omal vajaka jääb. „Ühendav teema on kohalike vähemuskeelte toetamine ja kõik sinna alla mahtuvad tegevused.  Koostöö eesmärk on õppida üksteiselt ja täiendada end selles valdkonnas,“ ütleb Meristo.

Projekti lõppeesmärk luua uus raamistik, mis aitab mõista pärand-/vähemuskeelte, riigikeelte, globaalsete keelte ja lingua franca’de omavahelisi suhteid ning nende toimimist erinevates sotsiaalsetes ja kultuurilistes kontekstides. Raamistik käsitleb keeleliste hierarhiate ja mitmekeelsuse teemasid, keskendub keelekasutuse mitmefunktsionaalsusele ning annab sisendit poliitikakujundajatele, õpetajatele ja kogukondadele, et toetada keelelise mitmekesisuse ja kohalike vähemuskeelte kestlikkust globaliseeruvas maailmas. 

Projekt aitab väärtustada keelelist mitmekesisust Eestis ja Euroopas

Kuigi projekt algab ametlikult alles 1. jaanuaril 2026, on ettevalmistused juba täies hoos. „Lepingute allkirjastamise protsess on võtnud peaaegu kogu suve,“ räägib Meristo. „Lisaks tuleb palju mõelda sisulisele poolele - uutele teadmistele, kogemuste vahetamisele ja võrgustumise potentsiaalile, mida selline partnerite mitmekesisus võimaldab.“

Projektijuhina on Meristo tööülesanded juhtida koostööd ja jälgida, et ülesanded saaksid tehtud ning oleks tagatud ka edukas lõpptulemus. Kuna partnereid on palju, peab ta suurimaks väljakutseks kultuuriliste erinevuste ületamist „Iga partner on omaette „isiksus“, igal asutustel on erinevad teadustöö poliitikad, hierarhiad, suhtlemisstiilid. Kõige selle taustal tekkida võivad möödarääkimised, ebarealistlikud ootused ja kokkulepetest kinnipidamine võib ka eri kultuurides väljenduda erinevalt,“ tõdeb Meristo. 

Siiski on Merilyn Meristo projekti suhtes positiivselt meelestatud ja usub, et see on oluline samm Eesti ja Euroopa jaoks. „See projekt aitab väärtustada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning tuua keeleteaduse tulemused ühiskonna ja hariduse teenistusse,“ rõhutab Meristo.