Andre Kruusmaa viis doktori kraadini mõtteviis, et alustatu tuleb viia lõpuni
Ӱ Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Andre Kruusmaa jagab oma mõtteid doktorantuuri ja doktoritöö kohta. Ta kaitses oma doktoritöö pealkirjaga „Orjandust ja pärisorjust pooldavad ideed abolitsionismi ja emantsipatsiooni ajastul: Vene Balti provintsid ja Uus Maailm“ 28. mail 2025.
Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?
Tundus sellel hetkel loogiline jätk magistrantuurile Tartu Ülikoolis ning ühtlasi huvi oma doktoritöö teemal.
Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?
Antud teemat ei olnud keegi sellisel viisil võrdlevalt varem süvitsi uurinud ning eesmärk oli vastavalt enda võimetele antud tühimikku täita.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Võib-olla kindlameelsus mitte doktorantuuri pooleli jätta. Viia alustatu lõpuni. Mulle ei meeldi asju pooleli jätta. Sellises olukorras tasub mõelda sellele kui palju aega on doktorantuurile pooleli jätmise korral raisatud ning et see ei oleks lõpuks mitte millegi nimel.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Naljakaid seiku väga ei meenu, kuid ühe opponendi surm eelkaitsmise ja lõppkaitsmise vahel on miski, mida paljud doktorandid ilmselt ei koge.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Eluviis, mis ei tugine orjatööjõu kasutamisele.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Raske on niiviisi midagi kindlat välja tuua. Ütleme, et hindasin kõike ja juhendajate roll oli positiivne.