Alina Poklad: "Kas see kuidas puudega inimesi kujutatakse on alati õige?"
Käesoleva aasta 3. veebruaril kaitses Ӱ Ülikooli doktor Alina Poklad oma doktoritöö pealkirjaga „Puudega inimese kujutamine vene kultuuris kui „teisena"“. Intervjuus räägib ta lähemalt oma teadustööst ja selle valmimise tagamaadest.
Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?
Ma teadsin, et selle teemaga ei olnud vene kultuuris enne mind keegi tegelenud, ja ma ei ole kindel, millal keegi sellega üldse tegelema hakkab. Samuti oli see minu jaoks oluline isiklikul põhjusel, sest olen ise puudega inimene.
Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?
Oleme nii harjunud, et puudega inimesi kultuuris peaaegu ei kajastata — ka vene kultuuris mitte. Seetõttu, kui ilmub mõni teos sellel teemal, kipume arvama, et ühiskond liigub õiges suunas. Kuid me ei küsi, kas see kuidas puudega inimesi kujutatakse on alati õige või kas see võib hoopis tugevdada stigmat ja tuua kaasa negatiivseid tagajärgi.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Rääkisin iga tuttava ja inimesega, kes oli nõus minu töö kohta kuulama, et saada rohkem arvamusi, soovitusi ja ideid. Otsisin erinevaid kogukondi ja konverentse, kus sain oma ideid jagada ja tagasisidet saada. Kõige olulisem oli aga leida aega, sundida end istuma ja lihtsalt kirjutama — ning muuta see harjumuseks.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Olen aru saanud, et see, mida mina puudega inimesena — kes elab stigmade keskel — teoses märkan, võib jääda märkamatuks neile, kes puudega ei ole. Olen õppinud kui oluline on osata tekstis neid kogemusi nii kirjeldada, et minu vaatenurk aitaks puudeta inimestel paremini mõista ja märgata seda, mida nad muidu ei näeks. Sain aru ka, et vaatamata erinevustele arenevad nii lääne kui ka vene kultuurid sarnaste mustrite järgi, kui on juttu puudega inimeste kujutamisest.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Hindan seda, et ta oskas mind ja minu tööd õiges suunas suunata. Tal oli julgust võtta juhendada teema, mida paljud võib-olla kardaksid. Ta kuulas minu arvamust ja arutas seda minuga isegi siis kui ta minuga nõus ei olnud ning oskas alati toetada ja lohutada, kui mul oli kriis. Ta on lihtsalt suurepärane juhendaja.