ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 14 kaitseb TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri
Instituudi doktorant Ave Mattheus oma doktoritööd „Eesti laste- ja
noortekirjanduse genees: küsimusepüstitusi ja uurimisperspektiive.“
Avalik kaitsmine toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli auditooriumis M213, Uus-Sadama
tn 5.Ave Mattheuse doktoritöö „Eesti laste- ja noortekirjanduse genees:
küsimusepüstitusi ja uurimisperspektiive“ uurib eesti laste ja
noortekirjanduse kujunemise tingimusi ja selle varast ajalugu. Töö on
koostatud artikliväitekirjana; see koosneb mahukast analüütilisest
ülevaatest ja neljast eraldi artiklina ilmunud juhtumianalüüsist.
Uurimuse teema on ühelt poolt aktuaalne seetõttu, et viimastel aastatel
on Eestis hoogustunud uurimistöö, mis tegeleb vanemat eesti kultuuri
mõjutanud tegurite analüüsimisega, ja teiselt poolt seetõttu, et eesti
laste- ja noortekirjanduse varane ajalugu on veel suuresti läbi uurimata.
Kirjandusloolaste tähelepanu alt on välja jäänud terved valdkonnad,
nagu näiteks vaimulik kirjandus oma mitmekesistes vormides (piiblilood,
usuõpetusraamatud, lastepalved), samuti mitmed ilmaliku kirjanduse
žanrid, nagu näiteks pedagoogilised robinsonaadid, moraliseerivad
näidislood, tüdrukuteraamatud jt. Vaid pisteliselt on vaadeldud laste- ja
noortekirjanduse suundumusi suurte ja mõjuvõimsate kultuurilooliste
muutuste nagu näiteks reformatsiooni, valgustuse või rahvusliku ärkamise
taustal. Mõne olulise varase autori laste- ja noortekirjanduslikku
loomingut on uuritud osaliselt (nt O. W. Masing, G. A. Oldekop, J. W. L. v.
Luce), teiste vastavad tööd on praktiliselt veel avastamata (nt F. W. v.
Willmann, C. M. Henning, J. R. Masing, P. H. v. Frey, H. G. Lorenzsonn jt).
Senistes ajaloolistes käsitlustes on väga vähe tähtsustatud baltisaksa
literaatide tegevust, kes tegelikult panid aluse eestikeelsele laste- ja
noortekirjandusele. Ave Mattheuse doktoritöö võtab mitmed eesti laste-
ja noortekirjanduse kujunemisega seotud küsimused põhjalikuma vaatluse
alla ja arutleb selle üle, milliste meetodite abil oleks selle geneesi
võimalik uurida.Uurimusel on viis ülesannet: vaadata kriitiliselt läbi
kasutatavad mõisted, eriti mõiste „eesti laste- ja noortekirjandus“,
mis võimaldaks käsitleda ka varasemaid arenguperioode; teadvustada eesti
laste- ja noortekirjanduse geneesi eripärasid, eriti selle suhet
(balti)saksa kirjakultuuri; mõtestada eesti laste- ja noortekirjanduse
ajaloo kaardistamiseks sobivaid uurimismeetodeid; visandada tulevikus
koostatava historiograafia põhistruktuur; likvideerida juhtumianalüüside
abil valgeid laike, mis kõige vanemates lastele ja noortele mõeldud
eestikeelsetes tekstides veel eksisteerivad. Töö eesmärk on laiendada
eesti laste- ja noortekirjanduse piire ajas tahapoole, tutvustada
mõningaid tekste ja žanreid, mida olemasolevad lastekirjanduse ajalood ei
maini ning näidata, et vanem eestikeelne lastele ja noortele suunatud
kirjandus, on nii teemade, vormide, tekstide kui autorite poolest rikkam
kui seni arvatud.Ave Mattheuse doktoritöö juhendajad on ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ãœlikooli professor Piret Viires ja filoloogiakandidaat Reet
Krusten.Oponendid on Groningeni Ãœlikooli professor  Cornelius
Hasselblatt ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli professor Ulrike Plath.Doktoritöö on
kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.