����Ӱ��

Õ���𱹴ǰ���i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat

• Õ���𱹴ǰ���: päevaõpe (õppetöö on viiel päeval nädalas vastavalt tunniplaanile)

• Tudengitelt eeldatakse aktiivset osalemist kontaktõppes, kuna suur rõhk on seminaridel ja individuaalsel panusel. Tavaliselt on loengus või seminaris alla paarikümne inimese, andes kõigile võimaluse aktiivseks osalemiseks.

• Magistrikava raames on sul kohustus läbi viia kahe kuu pikkune süvendatud etnograafiline välitöö.

• Magistriõpingud lõpevad magistritöö kirjutamise ja kaitsmisega.

• Audiovisuaalse etnograafia suunal tuleb õpingute lõpuks teha audiovisuaalne projekt (kas film, helitöö vmt) ning ka lühike kirjatöö.

Olulised eriala- ja üldained

Antropoloogia magistrikava huvifookuses on nii globaliseerumise ja migratsiooniga seotud küsimused kui ka teemad, mis käsitlevad antropoloogilist filmi, kunsti ja kirjandust uurimistöö tegemisel. 

Õpingute jooksul peavad tudengid läbima ka instituudi üldained mitmekultuurilisus globaalsest perspektiivist ja kultuurianalüüsi võtmemõisted ning osalema ELU projektis, mis aitab arendada erialadevahelist meeskonnatööoskust.

Samuti täiendatakse magistriõppes oma keeleoskusi, osaletakse välitöödel, panustatakse õppetöö läbiviimisesse või täiendatakse oma oskusi välispraktikal.

• Meie antropoloogid korraldavad koostöös tudengite algatatud -ga konverentse, töötubasid, talve- ja kevadkoole, festivale, seminare ning antropoloogia õppetööd keskkoolides. 
• Antropoloogia osakond organiseerib regulaarselt nii tudengitele kui ka instituudi õppejõududele avatud seminaride seeriat , kus oma antropoloogia või lähivaldkondade uurimistööst räägivad külalised nii Eestist kui ka teistest riikidest.
• Igal aastal toimuvad mõnes looduslikus paigas antropoloogia talve- või kevadkoolid, mis toovad kokku tudengeid nii ����Ӱ��st, Tartust kui ka Riiast ja Helsingist.
• Antropoloogia magistrikava audiovisuaalse etnograafia suuna eestvedamisel toimuvad üritused, kus esitletakse etnograafilist tööd teistel viisidel kui akadeemiline tekst: näiteks helietnograafia projekt, etnograafiliste filmide festivalid, Tuned City festivalil osalemine (Kultuuripealinn 2011), 2016. aasta juunis jms.
• ����Ӱ�� Ülikoolis antropoloogiat õppides on sulle avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks. Tutvu ülikoolilinnakuga .
• Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

Maarja on antropoloogia õppekava juht ja antropoloogia dotsent. Tema uurimistöö keskendub inimese ja veekogude suhetele, eelkõige Suurbritannia kanalite ja jõgede näitel, samuti vee- ja maaturismile, kohaloomele ning kvalitatiivsetele uurimismeetoditele. Lisaks on ta kirjutanud Eesti etnoloogia ajaloost ning inimeste ja loomade vahelistest suhetest. Teoreetiliselt tunneb ta enim sidet uue mobiilsusparadigma ja praktikateooriaga.

Maarja omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal ning doktorikraadi Manchesteri linnaülikoolis turismiuuringutes. Ta on töötanud nii teaduri kui ka õppejõuna eelnimetatud ülikoolides ning tegutsenud ka toimetajana kirjastuses Varrak.

Eeva Kesküla on ����Ӱ�� Ülikooli antropoloogia dotsent. Ta on sotsiaalantropoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on tööelu, kaevanduskogukonnad ja ühiskondlikud siirded. Tema praegune fookus on rohe- ja energiaüleminekutega seotud ühiskondlikel väljakutsetel. Ta on teinud pikaajalisi välitöid kaevurite hulgas Eestis ja Kasahstanis, mille põhjal analüüsis ta tööprotsesse ja tööohutust; soo-, klassi ja rahvussuheteid töökohas ja kaevanduskogukondades kiiresti muutuvates postsotsialistlikes ühiskondades. Praegu saab ta neid teadmisi kasutada, et mõista kaevanduspiirkondade (eriti Ida-Virumaa) väljakutseid, mis on seotud süsinikuintensiivselt majanduselt üleminekuga. Aina rohkem leviva kaugtöö raames uuris ta diginomaade ning kuidas COVID-19 pandeemia muutis tööpraktikaid ja kaugtööd. Ta on uurinud rohepöörde mõju Ida-Virumaale ja põlevkivitöötajatele projektis “CINTRAN”, 2024-2026 aastal osaleb ta kahes Horizon Europe projektis, kus tema fookus on Ida-Virumaal, energiasektoril ning ametiühingutel.

Uurimisteemad: majandusantropoloogia, töö tööstuses ja kaugtöö, tööohutus, sugu ja töö, sotsiaalne klass ja teised ebavõrdsused, endine Nõukogude Liit, eriti Kesk-Aasia ja Baltimaad. 

• Eeva Kesküla uurimistööde kohta loe veel .
• Eeva Kesküla (Vikerkaar, juuli 2018)
• Intervjuu Eeva Keskülaga.

Carlo Cubero kaitses oma doktoritöö visuaalantropoloogias Manchesteri ülikoolis ja see keskendus kaasaegsele Kariibi mere piirkonnale ning visuaalsetele meetoditele antropoloogias. Ta on ����Ӱ�� Ülikooli antropoloogia dotsent ja sotsiaalantropoloogia ja audiovisuaalse etnograafia magistrikavade juht. 

Tema uurimistöö üks valdkond keskendub audiovisuaalsete ja praktikapõhiste meetodite arendamisele antropoloogilises uurimistöös. Ta mitmete dokumentaalfilmide ja helitööde, sealhulgas auhinnatud dokumentaalfilmi „Mangroovimuusika“ režissöör ja produtsent. Oma viimase dokumentaalfilmi „Uus tõus, vana mõõn“ Piirissaare elanikest tegi ta ETV-le. Carlo on kureerinud etnograafiliste filmi programme  Euroopa antropoloogide assotsiatsiooni, Rahvusvahelise etnoloogia ja folkloori seltsi ja Soome antropoloogiaühingu konverentside jaoks. Samuti on ta iga-aastase Riias toimuva Riia Pasaules filmifestivali peakuraator.

Tema uurimisteemade teine pool on analüüsib Kariibi mere saarte kompleksset olukorda parakoloniaalses ning globaalses kontekstis. Tema 2017. aastal ilmunud raamat Caribbean Island Movements: Culebra's Trans-insularities tutvustab transinsularismi mõistet, mis aitab lahti mõtestada vastukäivusi, mis iseloomistavad Kariibi mere saarte identiteete. Raamat võtab vaatluse alla Kariibi saarte elu transinsulaarsuse keskendudes saarte ajaloolistele suhetele imperialismiga, maa kasutamisega seotud konfliktidele turismi kontekstis, meregeograafiale ning muusikale. Monograafia põhineb pikaajalisel välitööl Culebra saarel  Kariibi mere kirdeosas. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

• Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel .
• Carlo Cubero tutvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.

Marje Ermel on antropoloogia lektor ja BA-õppekava kuraator. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena kohalikku põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning uuris Saskatchewani  põliselanike kultuuriidentiteeti. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja Aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid endises Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Šotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis, Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet. Samuti juhib ta hetkel antropoloogia osakonna ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu koostööprojekti, mille raames intervjueerivad antropoloogiatudengid eesti mesinikke. Uurimistöö eesmärgiks on välja anda raamat Eesti mesinduse ajaloo kohta, mis keskendub ennekõike mesinike mälestustele, teadmistele ja kogemustele.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Oma doktoritöös uuris Joonas kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Ta on teinud välitöid erinevates Eesti kalurikogukondades. Lisaks TLÜle töötab Joonas Eestimaa Looduse Fondis (ELF) säästliku kalanduse eksperdina ning juhatuse liikmena. Lisaks on Joonas Keskkonnaajaloo keskuse (KAJAK) juhatuse liige. Ennekõike defineerib Joonas end kui keskkonnaantropoloogi, kes püüab läbi oma teadmiste inimese ja keskkonna vahelistest koosmõjust muuta maailma paremaks kohaks, kus elada. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, loodus- ja keskkonnakaitse, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

• Joonas Plaani uurimistööde kohta loe veel siit. 
• Vaata CreativeMornings loengut

Vaata Plekktrumm

Jaanika on ����Ӱ�� Ülikooli antropoloogia lektor. Tema uurimisvaldkond on muuseumiantropoloogia, mis tähendab seda, et ta huvitub muuseumides loodavatest representatsioonidest, kuid ka muuseumidest kui ühiskondlikest institutsioonidest. Hetkel on ta veel Viini ülikooli järeldoktorant, kus ta uurib oma MSCA CoFund projekti raames Arktika kujutlemist etnograafilistes representatsioonides. Selle raames uurib ta ka Eesti muuseumides asuvaid baltisaksa maailmauurijate toodud esemeid endisest Vene-Ameerikast ja Siberist. Jaanikal on bakalaureusekraad arheoloogias ja antropoloogias, magister visuaalantropoloogias ja doktorikraad sotsiaalantropoloogias Oxfordi ülikoolist. Oma doktoritöö kirjutas ta Briti antropoloogia ajaloost Poola päritolu naisantropoloogi, Maria Czaplicka, Siberi uurimistöö ja muuseumikogu näitel. Uurimishuvid: visuaal- ja muuseumiantropoloogia, materiaalne antropoloogia, Arktika ja Siberi uuringud.

Lucya Passiatore on kultuuriuuringute doktorant, kes keskendub antropoloogiale. Ta lõpetas oma magistriõpingud ����Ӱ�� Ülikoolis sotsiaalantropoloogia erialal, kus tema magistritöö käsitles Jeruusalemma Aafrika Heebrea Iisraellaste kogukonna ökoakustilist etnograafiat. Tema uurimus analüüsis heli kultuurilist väärtust kogukonnas ning kliimamuutuste mõju kohalikele helimaastikele.

Doktoritöös uurib Lucya kliimamuutuste mõju kohalikule identiteedile, mida tuntakse kui *campanilismo*, ja kultuuripraktikatele Salento poolsaarel Lõuna-Itaalias. Tema uurimistöö on interdistsiplinaarne, ühendades antropoloogia ja klimatoloogia, et saavutada nende dünaamikate põhjalikum mõistmine. Lucya kasutab oma uurimuses kombineeritud meetodit, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.

• Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.
• Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt .
• Vastuvõtulävend on 70 palli.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 

• Kirjalikult esitatakse motivatsioonikiri (700-1000 sõna), mis peab olema inglise keeles, PDF-vormingus ja esitatakse koos sisseastumisdokumentidega -i keskkonnas. 
• Intervjuu jaoks tuleb läbi lugeda kaks artiklit etteantud valikust, vt .
• Vestlusele kutsutakse teise vooru pääsenud kandidaadid. Vestlus on inglise keeles, loetud artiklitest ning lisaks hinnatakse kandidaadi huvi eriala vastu. Huvilistel on võimalik end erialaga täiendavalt kurssi viia lugedes , mida magistriõpingute käigus käsitletakse. Vestluse kellaaeg teatatakse e-maili teel. Vastuvõtuperioodil koha peal toimuva vestluse aega ei ole võimalik muuta.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i osade punktid
Motivatsioonikiri 40% (40 punkti, minimaalne nõutav 28 punkti)
Intervjuu ja artiklite arutelu 60% (60 punkti, minimaalne nõutav 42 punkti)

Mida me hindame
Motivatsioonikiri (40%): Oskust põhjendada õppekava valikut ning oma huvi konkreetse antropoloogia valdkonna vastu, ning oma huvide seostamist just selle õppekavaga; oskust näha tulevikuperspektiive ja näidata head kirjaoskust. 
Intervjuu ja artiklite arutelu (60%): Oskust põhjendada õppekava valikut, võimet põhjendada kitsama suuna valikut õppekava sees, oskust näha tulevikuperspektiive; võime arutleda oma varasemate õpingute üle.

Kuidas me hindame
Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt, sisestades oma punktid tabelisse, mis kalkuleerib kandidaadi keskmised punktid. Keskmiste alusel otsustatakse kandidaadi intervjuule kutsumine või mittekutsumine. Vestlusele kutsutakse ainult need kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 28 punkti. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu, kuid punktid igale kandidaadile sisestab komisjoni liige tabelisse individuaalselt ja see kalkuleerib kandidaatide keskmise tulemuse ja summaarse lõpptulemuse.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������ite ajakava

Miriam Lehari

Antropoloogia MA (2022), töö- ja sotsiaalelu analüütik Mõttekojas Praxis.

Antropoloogia juurde tõi mind soov kombineerida teadus ja humanitaaria, süsteemsus ja loomingulisus.

Tagasi vaadates võin öelda, et tänu antropoloogiaõpingutele on minu jaoks maailm, mina ise ja teised mu ümber palju vähem iseenesestmõistetavad. Tunnetan selgemalt, et nii poliitika ja majanduse kui mu enda ja sõprade harjumuste taga on alati Miks ja Kuidas: kujunemisprotsessid, kontekstid, erinevad mõjutegurid, ja muidugi suhted inimeste vahel.

Antropoloogilise kirjanduse lugemine on andnud mulle teadmise, et maailm on olemuselt väljakujunev ja alati muutuv. See teadmine on aidanud mul end ümbritseva keskkonna ja mõtteviisidega paindlikumalt, autonoomsemalt ja kriitilisemalt suhestuda. Antropoloog on justkui tulnukas, kes otsib värske pilguga ühiskonnale, poliitikale ja kultuurile seletusi, ja põhjendus, ''sest nii lihtsalt on'' või ''nii on alati olnud'' ei ole kunagi piisav.

Läbi osalusvaatluse ja intervjuude tegemisega olen õppinud austama seda mitmekülgsust, kihilisust ja vastuolulisust, mis võib ühte inimesse mahtuda, olgu selleks siis mõni sõber, naaber või uuringus osaleja. Mõtlen märksa kriitilisemalt, aga samas empaatilisemalt, kui varem ning olen õppinud hindama eneseteadlikkust suhtlemisel. Arvan, et see on kvalitatiivsete uuringute läbi viimiseks ääretult oluline.

Steven Vihalem

Antropoloogia MA (2019), kirjanik ja antropoloog.

Antropoloogia ja minu tutvus algas juba kultuuriteaduse õpingute aegu, ent me ei saand siis veel päris sõpradeks. Magistriõpingud võrdlevas usundiloos olid huvitavad aga peale esimest semestrit mõistsin ma, et ei soovi uurida inimtegevust raamatuist. Seetõttu katkestasin ma need ja tulin üle antropoloogiasse, et uurida päris elus inimesi – esialgne plaan oli uurida liberaalse/progressiivse suunitlusega moslemite liikumist Londonis.

Kuidagimoodi juhtus nii, et esimesel õppeaastal kirjutasin ma oma esimese romaani — transgressiivse ulmeka — ning järgneval aastal juba teise — teenindusühiskonda vaatleva hotelliromaani. Samaaegselt arenes minu uuringusuund teiste moslemite pealt iseenda religioossetele praktikatele ning nende mõjule minu kirjanduslikus loomingus. Asusin kirjutama autoetnograafiat, kohati hulluks ajavat etnograafilist žanri, mis samaaegselt on ka omaette metodoloogiaks. Minu välitööd toimusid peamiselt islamliku paastukuu Ramadani ajal, kuid võisid täiesti vabalt toimuda ka selle välisel ajal, sakraalsetel epifaaniatel, mis on mõjutanud nii minu debüütromaani kui ka hetke loomingut.

Kuidagimoodi juhtus ka nii, et viimasel magistriaastal, siis kui oleksin pidanud kirjutama lõputööd, sattusin ma osalema hetkel ETVs jooksvasse tõsielusarja «Üle parda», ning olles vilunud välitöödel märkmete tegija, kirjutasin ma kahe nädala jooksul reisikirja «hirm ja jälestus Egeuse merel», mis ilmub tuleval kuul. Antropoloogia õpingud on minu jaoks olulised mitte ainult omandatud teadmiste vaid oskuste tõttu – oskus olla vaatleja, mõista enda rolli ja selle rolli suhteid uuritavaga, mõista enda keha ja kuidas toimivad selle aistingud, oskus seda kõike ülestähendada mõtestatult, need on ilma kõhkluseta vajalikud minu edasises loomingulises töös. 

Helelyn Tammsaar

Antropoloogia MA (2016), Rakendusliku Antropoloogia Keskuse organisatsiooni- ja büroojuht. Riigikantselei kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma juhi abi.

"Antropoloogiaõpingud oli loomulik jätk minu huvile eri rahvaste, keelte ja kultuuride vastu. Seda mitmekihilist perspektiivi, mille antropoloogia andis minu edasistele ja kestvatele rännakutele maailma eri paikadesse, ei ole enam kunagi võimalik välja lülitada. Praegu olen enda jaoks avastanud sellise huvitava hõimu nagu avalik sektor ning olen abiks Riigikantselei juures toimiva kõrghariduse ja teaduse rakkerühma koordineerimisel. Ei saa salata, et antropoloogia raputab korralikult nägemust ka omaenda ühiskonnast, muudab su tundlikuks ebaõigluse ja ebavõrdsuse suhtes ning ärgitab sekkuma ja parandama. Oma tulevikku näen just rakenduslikus antropoloogias – kas tegelemas erinevate ühiskondlike projektidega või rakendamas antropoloogilist lähenemist erasektoris."

Liisi Laanemets

Antropoloogia MA (2011), Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) noodikogu juhataja

"Ma lõpetasin 2011. aastal ning olen töötanud Eesti Rahvusringhäälingus muusikaarhiivi toimetajana (2008-2014) ja ERSO noodikogu juhatajana alates 2014. aastast. Samuti olen andnud loenguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Antropoloogia andis mulle võimaluse näha inimkonda teistsugusest käsitlusest. Ja ma olen alati mõelnud, nii oma õpingute jooksul kui ka praegu, et antropoloogia eriala ����Ӱ�� ülikoolis on mitmekülgne, huvitav ja inspireeriv."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava eesmärgiks on valmistada sind ette töötamaks aladel, mis nõuavad sügavamat arusaamist inimkäitumisest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Selleks oleks töö riigiametites, ärivaldkonnas, hariduses, tervishoius, regionaalpoliitikas või muinsuskaitse, linnaplaneerimise ja sotsiaalhoolekande vallas.

Holistilise iseloomu tõttu sobib sotsiaal- ja kultuurantropoloogia suurepäraselt ka tudengitele, kes kavandavad akadeemilist karjääri antropoloogia või muude humanitaar- või sotsiaalteaduste vallas.

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Õpinguid saad jätkata doktorantuuris.  ����Ӱ�� ülikooli kultuuride uuringute doktoriõppekaval on võimalus spetsialiseeruda antropoloogia suunal. Samuti on võimalik jätkata õpinguid välisülikoolide doktoriprogrammides.

Meie antropoloogiatudengid on näiteks jätkanud doktoriõpingutes Šotimaal Edinburghi ülikoolis, Newfoundlandi ülikoolis Kanadas ja Austraalia rahvuslikus ülikoolis.